Elo, Solare, So-La-Re ja suur laulupere


Elo Üleojal on koorimuusika sõna otseses mõttes veres – tema vanemad Ene ja Ants Üleoja on Eesti koorijuhtimise legendid, vend Mikk teeb tegusid Eesti Rahvusmeeskoori peadirigendina. Viimased 20 aastat Virumaal elanud ja koorielu eest vedanud Elo Üleoja on oma kooridega toonud koju võite kodu- ja välismaistelt festivalidelt ning võitnud ka mitmeid dirigendipreemiaid, sh aasta muusikaõpetaja-koorijuhi tiitli aastatel 2012 ja 2015. Ta on korduvalt juhatanud laulupeol, nii laste- kui ka sega- ja ühendkoore.

Elo Üleoja kaasteelised toovad tema eriomadustena esile erakordse elaani, empaatia ja energia, millega ta oma paljusid kollektiive juhib. Siinkirjutajana saan seda kinnitada – laulsin Elo juhatusel 1990. aastatel Tallinna raekoja kammerkooris vaid kolm-neli aastat, ometi tuli teda viimase laulupeo ajal silmates sajandiksekundiga pähe mõte: “näe, m i n u dirigent!”

Oled tuntud aktiivse ja tööka dirigendina. On sul ülevaade, mitut koori oled seni juhatanud? Mitu koori praegu sinu käe all tegutseb?

Eks neid koore on olnud ja on praegugi üksjagu. Esimene koor, mida juhatasin, oli Tallinna 49. keskkooli kammerkoor. Läksin kooli tööle, kui olin konservatooriumi teisel kursusel ja lõin seal noortekoori, millega käisime ka 1985. aastal üldlaulupeol. Ühe jalaga olen oma tegemistes ikka olnud kooliga seotud, sealt ka kokkupuuted koolikooridega: Tallinna Westholmi gümnaasiumi segakoor, Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor, Tallinna eragümnaasiumi lastekoor, Rakvere eragümnaasiumi koorid, Virumaa poistekoor ja tütarlastekoor ning muidugi minu praegune põhitöö Rakvere reaalgümnaasiumis, kus juhatan kuut koolikoori. Olen ka kooristuudio So-La-Re lastekoori ja noortekoori dirigent. Teise jalaga olen ikka täiskasvanute maailmas – olen juhatanud Tallinna raekoja kammerkoori, Inseneride meeskoori, Avinurme meeskoori, meeskoori Kaevur, Oonurme segakoori, Kirderanniku koori ja Rakvere teatri segakoori. Praegu juhatan kammerkoori Solare. Nii et hetkel töötan üheksa kooriga, neist kuus on koolikoorid. Minevikku jäänud kooride arv on kahekümne piirimail.

Kuidas sellise töömahuga hakkama saad ja oma energiat jagad?

Ei salga, et olen unistanud olukorrast, kus saaksin töökoormust oluliselt vähendada. Samas, mulle meeldib töö laste ja noortega, see annab ka paljudel juhtudel energiat. Muidugi tuleb töö mahtu ja energia panustamist tasakaalus hoida. Tunnistan, et koormus koolis on sel õppeaastal piiri peal ning vaba aeg läheb lihtsalt füüsilisele ja vaimsele taastumisele. Väga palju aitavad töökoormaga hakkama saada abilised, nii kunstilisel kui ka organisatoorsel tasandil. Kammerkooril Solare ja kooristuudiol So-La-Re on hästi toimiv juhatus, mis annab mulle võimaluse tegelda kooride kunstilise poole, proovide planeerimise ja kontserttegevusega. Olen väga tänulik nii juhatuste liikmetele kui ka oma headele kolleegidele Ly Hiirele, Keio Soomeltile ja Ka Bo Chanile. Toetame üksteist nii nõu kui ka jõuga ja püüame Rakveres ja Virumaal koorikultuuri elavdada ja arendada.

Kuidas iseloomustada kammerkoori Solare? Milliseid eesmärke sead koori repertuaari ja tegevuse planeerimisel?

Solare on koorimuusikat armastavate inimeste sõpruskond. Olen selle koori ees juba 2004. aastast ja kuna kollektiiv on mind nii kaua “välja kannatanud”, siis ilmselt on nad lasknud mul neid veidi enda näo järgi kujundada. Olen a cappella koorimuusika austaja ning repertuaari valikul peab muusika mind ennast kõnetama ja inspireerima. Olen püüdnud Solares rakendada printsiipi, et võtame ette pigem natuke raskema laulu, mis nõuab suuremat pingutust. See on koori arengu seisukohalt väga oluline. Samas tuleb amatöörkoori juures silmas pidada ka seda, et kruvi liiga üle ei keera, ehk siis laulame aeg-ajalt ka kergemat muusikat, nii žanri kui ka raskusastme mõttes.

Millised on sinu ajal olnud koori suuremad saavutused, parimad kavad?

Suurimaks kunstiliseks saavutuseks pean siiani 2012. aasta oktoobris toimunud esinemist koorikonkursil “Praga Cantat”, kus saavutasime võidu folkloori kategoorias, kulddiplomi segakooride kategoorias, eripreemia kava ülesehituse eest ja kohustusliku laulu eripreemia.

Meil on heliloojatega vedanud. Solarele on kirjutanud laule Kadri Hunt, Mart Siimer, Kristo Matson, Pärt Uusberg, Andres Lemba ja Solare laulja Jaanus Nurmoja. 2017. aastal andis koor oma 40. sünnipäevaks välja trükise “Pühendusega Solarele”, mis sisaldab koorile kirjutatud teoseid. Üks meeldejäävamaid kontserdikavu oli 2015. aasta septembris Arvo Pärdi 80. sünnipäevaks valminud “Eesti hällilaul” koostöös Järvamaa tütarlastekoori ja Türi kammerkooriga. Tellisime nendeks kontsertideks kaks uudisteost. Kuna selleks ajaks olid kooristuudio So-La-Re koorid tegutsenud üle aasta, mõtlesin teoste peale, kuhu võiks kaasata ka lastekoori ja miks mitte ka mudilaskoori. Pöördusin Kadri Hundi ja Andres Lemba poole, kes on väga hästi koori tundvad heliloojad, palvega kirjutada kooriteos, kus oleks kasutatud rahvakoraale ning kus saaks lisada segakoorile ka lapsi. Valmisid suurepärased teosed. Lemba “Karjase pühapäev” on inspireeritud Tubina samanimelisest laulust. Läbinisti polüfoonilise faktuuriga teoses põimuvad karjase helletus, ilmalik rahvalaul, rahvakoraal ja kirikukellade imitatsioon. Kadri Hundi “Pühad” kirjeldab lihavõttehommiku sündmusi. Siin on kasutatud lausa oratoriaalseid elemente ja isikustatud erinevaid kooriliike. Näiteks lastekoor laulab ingli osa ja mudilaskoor kehastab Maarjat. Tegemist on rahvakoraalidel põhineva jutustusega, mis kulmineerub kirikukellade imitatsiooniga koori poolt ja päris kelladega.

Solare tegemisi on rikastanud kontserdid Virumaa kammerorkestriga, tänu millele oleme saanud suhu ka maigu koostööst orkestriga. Viimane neist oli mullu novembris, Toivo Peäske dirigeerimisel esitasime orkestri saatel Austraalia eesti helilooja Juhani Neeme teose “Kiri langenud relvavennale”, solistiks Oliver Kuusik. Huvipakkuvad on olnud koostöövõimalused teatriga, viimati Raimo Kangro muusikali “Juku” etendused Narva ooperipäevadel läinud aasta septembris. 2018. aasta juulis lõime kaasa ka Toris Urmas Lennuki lavastuses “Mälutempel”.

Juubelilaulupeo eelsete valiksegakooride proovide tagajärjel sündis koostöö Lehtse kammerkooriga ja detsembris peaks tulema Puccini “Messa di Gloria” ühisettekanne, solistideks Oliver Kuusik ja Atlan Karp, orelil Marju Riisikamp.

Kuidas koori töö on korraldatud? Kas omavalitsus toetab teid piisavalt?

Proove teeme korra nädalas, vajadusel lisaproovid ja laululaagrid. Kord kuus käib koori häält seadmas Leelo Talvik. Meil on temaga suurepärane koostöö nii kammerkooris kui ka kooristuudios. Meie koormeister Ka Bo Chan on samuti vokaali osas väga palju abiks. Õppeprotsessis teeme palju tööd eraldi tubades, mehed ja naised omaette. Mahuka teose puhul, nagu hetkel õpitav Puccini missa, on lauljatel kodus harjutamiseks ka helifailid häälepartiidega.

Saame Rakvere linnalt piisavalt tuge. Koor on olnud ja on ka praegu linna esinduskollektiiv ja saab seetõttu omavalitsuselt MTÜ arvele päris kopsaka summa. Peale selle toetab linn ka konkreetseid projekte. Arvan, et meil on oma publik täiesti olemas, kirik ja Rakvere gümnaasiumi aula on kontsertide ajal soliidselt kuulajaid täis. Eks sõltub endast, kui nähtav sa oled, mida ja kui palju ette võtad.

Kuidas sündis muusikastuudio ja millised on selle tegutsemispõhimõtted?