Kogemus pingeolukorras vastu pidada on lauljale ülioluline

 

 

Klaudia Taevi nimeline laulukonkurss on Eestis ainuke suurt kõlapinda leidnud rahvusvaheline lauljate võistlus. Seda korraldatakse üle aasta aset Pärnus – kohas, kus elas ja töötas legendaarne lauluõpetaja Klaudia Taev. 

 

Konkursi finalistid Vladislav Tlushch, Hanna Tverdova, Sargis Bazhbeuk-Melikyan, Kamilė Balabonaitė, Samuli Taskinen ja Marija Arutiunova. FOTO ANTS LIIGUS

 

Kui vaadata seniste võitjate tausta, siis neid on tulnud Venemaalt, Leedust, Ukrainast, Hiinast, Koreast, Valgevenest, USA-st. Samuti teeb enamik laureaate siiamaani edukat lauljakarjääri. Kui päris esimese konkursi võitis aastal 1996 eesti sopran Kristina Vähi ja kohalikke noori lauljaid on alati ka finaali pääsenud, siis tänavu läks teisiti: eelvoorudes osales vaid üks eesti laulja, kes kahjuks edasi ei saanud. Põhjusi on raske määratleda, sest noori ja andekaid lauljaid meil tegelikult on ning konkursile võib ju ka teist või kolmandat korda proovima tulla. Aga tihti käib meil, eestlastel andekusega kaasas mure, et ei olda veel “perfektsed” ja nii oodatakse enese esitlemiseks “õigemat hetke”. Selle kohta ütles tänavuse konkursi žürii esinaine, kuulus metsosopran Dolora Zajick aga väga tabavalt, et konkurss on ainukene väljakutseid pakkuv koht, kus õpitakse, end proovile pannakse, kus on lubatud vigu teha, sest enamasti saab uuesti proovima tulla. Kogemus, kuidas  pingeolukorras vastu pidada, on ülioluline. Sest ühel päeval ootab ettelaulmine teatris ja siis pärast üht ebaõnnestumist tagasi ei kutsuta – käes on see hetk, kus “harjutamised” peaksid olema läbitud. Just seda pakubki kõige paremini konkursi olukord: kaotada pole midagi, võita aga teadmised, kogemused ja võibolla ka auhind. Mõnikord võib muidugi kokku langeda mitu tähtsat tegemist, sest kevadsuvine aeg on ka koolide ja ooperistuudiote eksamite aeg.

 

 

Tänavuse konkursi esimesse vooru Pärnus saabus eelvooru 34 edasipääsenust 27 lauljat. Kuulsime suurepäraseid hääli, suure potentsiaaliga veel arenemisjärgus artiste, mõnda eriliselt harva esinevat talenti, kes olid küll veel toored ja lihvimata kalliskivid, ning ka juba küpse oleku ja musikaalsusega lauljaid. Kahjuks peab aga ütlema, et kombinatsiooni talendist, õigest ja jätkusuutlikust laulukoolist ning vajalikust kultuurist/musikaalsusest me ei kohanud – sestap jäi ka esimene preemia välja andmata. Võib ju küsida, et miks ei antud seda siis võistelnuist parimale? Vastus võiks kõlada nii, et esimene preemia kannabki endas teatud väärtuste kogumit või kooskõla, vastutab kindla kvaliteedi eest ja seda latti ei saa ega tohi madalamale lasta. Selles suhtes oli kogu žürii üksmeelel. Samas anti välja kaks teist ja kolmandat kohta, mis tähendab ikkagi, et lisaks rahalisele preemiale jääb auhinnatuile võimalus laulda ka järgmise “PromFesti” uues ooperilavastuses. Aga lauljana panen ma kahjuks viimasel ajal tähele, et head laulukooli kuuleb üleüldse harva. See tähendab tervislikku, õigetel printsiipidel välja töötatud tehnikat, mis avaldub terve hääle kauni toonina, on võimeline edasi kandma muusikalist mõtet, seda jätkusuutlikuna nii aastate mõttes kui repertuaari kasvamisel. Tundub, et teadmised, mida kunagi valdasid suured meistrid, on kaotsiminemise ohus. Samas on igal ajal ja ajastul oma eripärad, tõusud ja mõõnad on elu loomupärased nähtused.

 

 

Taevi konkursi üks lisaväärtusi tuleb sellest, et žürii esimeheks kutsutakse alati kuulus ja suurepärane laulja, kelle meistriklassid on konkursi üks osa. Siinkandis harva esinev võimalus avardada oma silmaringi ja teadmisi suurimate meistrite käe all. Loomulikult pole selline meistrikursus odav, ent kui selline võimalus ilma suurte reisi- ja elamiskuludeta koju kätte tuleb, siis oleks oodanud küll ka eesti lauljate arvukamat osavõttu. 

 

Lõpetuseks võib kokku võtta, et see oli üks erakordne nädal, täis kirgi, inspiratsiooni ja kaunist muusikat. Sellise suure ürituse elus hoidmine ja vastutuse võtmine pole kerge ülesanne, eriti siin, Eestimaal. See näitab, kui palju missioonitunnet ja vaimuerksust on festivali kunstilisel juhil Erki Pehkil, kellele jääb soovida vaid toetavate jõudude kestvat  koosmõju ja õnne muusikaliste traditsioonide jätkamisel.

 

XI Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursil tänavu I preemiat välja ei antud, II ja III preemia läksid jagamisele. Tihedas konkurentsis pälvisid teise koha Sargis Bazhbeuk-Melikyan Armeeniast ja Hanna Tverdova Ukrainast ning kolmanda Kamilė Balabonaitė Leedust ja Samuli Taskinen Soomest. Publikulemmiku tiitliga pärjati Sargis Bazhbeuk-Melikyan ning parima “Ave Maria” esitas žürii hinnangul Vladislav Tlushch Ukrainast. 

 

Žüriisse, mida juhtis Dolora Zajick (Metropolitan Opera), kuulusid Tamás Bátor (Ungari riiklik ooperiteater), Helen Lepalaan (RO Estonia), Hans Nieuwenhuis (Orfeo Foundation), Plamen Kartaloff (Sofia rahvusooper), Marika Petti (Vanemuine), Christoph Seuferle (Berliini saksa ooper), Anželina Švatška (Ukraina rahvusooper) ja Erki Pehk (festivali “PromFest” ja konkursi kunstiline juht).

 

 

 

 

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload