Cätlin Mägi albumist “Koka nokast” oli Muusikas juba juttu, nüüd saab rõõmuga rääkida ka teisest suurepärasest parmupilliplaadist, mis ilmus samal ajal. Katariin Raska sooloalbumil ei tegutse lakardist parm, vaid parmupill. Kõlab ka laul ning paaril korral saab sõna sekka öelda ka elektrooniliselt moonutatud putukas-parm. Albumi eesmärk on tutvustada Eesti parmupillimuusikat. Küllap seostab suurem jagu inimesi parmupilli lihtsa plõnnimisega, või kui millegi enamaga, siis rütmilise mänguga. Vast seepärast alustabki Raska kõigile tuntud ringmänguga “Kes aias”, justkui õpetades kõigepealt parmupilli viisi kuulama. Albumilt leiab palju mõnusaid tantsulugusid, paljud neist õpitud vanadelt külamuusikutelt arhiivilindi vahendusel. On ka praegugi käibel seltskonnatantsude meloodiaid. Kõige mõnusam on kuulata lugusid, mis on parmupillimängijate järgi mängitud või ise loodud. Küllap on siin oluline roll pilli mänguloogikal. Parmupillil meloodia mängimine toimub kõri avamisel ja sulgemisel ning neil kahel positsioonil on äratuntavalt erinev tämber, mis võib tulla nii muusika kasuks kui ka takistuseks. Peale elektroonilise parmuimpro on plaadi kõige omapärasem lugu Norra mõjudega “Rännumees Ruudi”. Katariin on Norra parmupillitraditsiooniga hästi tuttav, lugu kõlab tõeliselt mõnusalt ja toob välja Eesti traditsiooni erinevuse. Eesti tantsulood on mängitud samavõrd hea mineku ja tantsutunnetusega. Lisaväärtuse annab plaadiümbris, kus lisaks iga pala kohta kirjutatud väikesele jutukesele saame lugeda ka plaadil kõlavate pillide kohta. Katariin teeb kuulaja tuttavaks erinevatest maanurkadest pärit ja erinevate meistrite ehitatud parmupillidega, kirjutades nende kõlaomadustest, kasutusvõimalustest ning oma suhtest pilliga. “Parmu pill” on tänuväärne nii pilli ja selle võimalustega tutvumiseks kui ka niisama hea tantsumuusika nautimiseks.