_page-0001.jpg)
Kvarteti Lauri Kadalipp Social Jazz moodustavad klahvpillimängija Kirke Karja, trompetist Allan Järve, trummar Tõnu Tubli ja saksofonistist ansamblijuht, kes on loonud ka plaadi muusika (erandiks kaks “võõrast sulge” – Chick Corea “Crystal Silence” ja nutikalt rekonstrueeritud Herbie Hancocki klassik “Maiden Voyage”). Bassi pole, ja polegi vaja, sest Kirke Karja vasak käsi saab suveräänsete bassiliinidega suurepäraselt hakkama. Karja mängitud Fender Rhodesi elektriklaver ja süntesaator on ka neliku kõlakeskkonda defineeriv dominant, tema klahvpillide elektroonilised helid rikastavad ja avardavad märkimisväärselt akustiliste pillide mänguvälja.
Lauri Kadalipp inkorporeerib oma muusikasse mõjusid üsna mitmest jazziajaloo aastakümnest. Kindlasti alates varajasest fusion-jazzist ja jazz-rockist, kuid ka kaasajast (see avaldub vast enim lugude meetrikas ja trummari mängulaadis). Bändiliidri tuumakas, samas särtsaka atakiga tenorsaksofon (mis esitab ka lühikese soololoo ja kõlab ühe pala vältel mitmerealisena salvestatud ühemehe-saksofoniansamblis) ning Allan Järve trompet mängivad nii dialoogis kui ka sageli unisoonis. Unisooni kasutamine on jazzis pika ajalooga, sage ja tõhus võte – pillitämbrite ja individuaalse fraseerimise erinevuste kiuste (või pigem just selle pärast) loob sama meloodialiini kollektiivne mängimine erilise ülendava ühtsustunde. Ühtsus iseloomustab ka kõigi Lauri Kadalipp Social Jazzi nelja noore muusiku koosmängu.
Mulle meeldib, et selle plaadi muusika ja musitseerimislaad on (lõviosas) tuntavalt otsekohene, kehaline, kõrgel energeetilisel levelil. Ei mingit ECM-ilikku “püha udu”, hinge kinni hoidmist ja kikivarvul hiilimist. Balanss gruuvi, jazzi füüsilise energia ja intellektuaalselt stimuleerivate elementide vahel tundub täpselt õige. Ehk siis albumi pealkirja laenates – feels just right!