Tšellist Allar Kaasiku plaat “Timeless Light” alapealkirjaga “Eesti tšelloteosed” pakub tema interpreeditegevusest mahuka kaheksakümneminutise ülevaate. See tegevus on kindlasti suutnud inspireerida: plaadil kõlavast kuuest teosest viis on Kaasikule kirjutatud, mõned on ka tema redigeeritud. Galina Grigorjeva, Kuldar Singi, Tõnu Kõrvitsa ja Erkki-Sven Tüüri muusika salvestused on tehtud mõni aasta tagasi, neile on täienduseks Arvo Pärdi “Pro et contra” ülesvõte 1988. aastast (ERSO ja Peeter Lilje), milleta oleks pilt teekonnast poolik.
Grigorjeva helikeele tõukejõuks on idakiriku muusikatraditsioon (“Palve”, versioon tšellole ja meeskoorile), mida ta mõjuvalt muude allikatega kombineerib. Tõnu Kõrvitsalegi ei ole palvuslik-harras meelelaad võõras. Ent kui Grigorjeva näeb palves taeva poole vaadates jumalikku mõõdet, siis Kõrvits märkab seal ennekõike looduse lummavat täiust. “Seitsme linnu seitse und” tšellole ja koorile on Kõrvitsa sõnutsi “lugu mu kodumaa looduse ilust, millest jutustavad linnud meie õuedes ja parkides, metsades ja saludes, merelainete kohal ja roostikes, põldudel ja nõmmedel”. Kui nende teoste meeleolu millegagi võrrelda, siis võiks selleks olla ennekõike John Taveneri “The Protecting Veil”. Kuldar Singi pala “Issand, halasta meie peale” kohta võib bukletist lugeda, et tegemist on tema ühe viimase (ja lõpetamata) teosega, mis sündis sügavast sisemisest sundusest ajendatuna. Kaasik: “Selle kirjutas helilooja minule muusikalise testamendina oma tõeotsingutes”.
Plaat näib jagunevat mõtteliselt kaheks pooleks: kui kolm esimest teost on pigem sisemaailmas selgust otsivad, siis kolm järgnevat (Pärdi “Pro et contra”, Grigorjeva “Recitativo accompagnato” ja Tüüri “Spectrum IV”) evivad märksa rütmiaktiivsemaid ja konfliktsemaidki jooni. Kogumikul kõlavad teosed ja tõlgendused on hoolikalt valitud. Rääkimata sellest, et Allar Kaasiku roll selle muusika eestkõnelejana annab nendele salvestustele erilise autoriteetsuse tunde.