_page-0001.jpg)
Ansamblikoosseis, mille moodustavad akordion ja löökpillid, pole väga tavaline, aga on samas igati loogiline. Akordion on hea mängija käes instrument, mis suudab simultaanselt täita nii meloodia-, harmoonia- kui ka basspilli funktsiooni. Lisame löökpillimängija rütmifunktsiooni ja mõlema muusiku lauluhääled ning väike, ent tõhus bänd on koos. Ja ega selline kooslus pole ka enneolematu – samasugune akordioni ja löökpillide paarisrakend on normiks näiteks Brasiilia forró-muusikas.
Kulno Malva ja Kristjan Priksi uue albumi pealkiri on usutavasti kakskeelne mäng ingliskeelse sõnaga massive ja selle eestikeelse kõlalise, kuid mitte tähendusliku analoogiga. Maskuliinset esinemislaadi ja kõlaküllust sobib iseloomustama ingliskeelne sõna, duo muusika mõju aga eestikeelne. “Mässiv” on pigem EP-plaadi mõõtu (kolm rahvaviisitöötlust ja kolm omaloomingulist pala, kogupikkusega vaid üheksateist minutit), ent mõjub siiski toimiva tervikuna. Malva ja Priksi massiivset kõla markeerib Soomes viimistletud kõlakujundus, mis toob esile akordioni basside lõrina ja madalasse registrisse ankurdatud lauluhääled. Pärimuslikku päritolu viisidele (“Must naine” ja “Pulmalaul”) on lisatud rockilikel riffidel põhinevat gruuvi, tihke biit läbib ka Priksi loodud “Tuletantsu”. Lõpu suunas aina hoogustuva accelerando’ga “Torupillitantsus” soleerib loo autor Malva torupillil. Rütmimängudega rahvaviis “Mõistatus” on minu jaoks plaadi paeluvaim lugu. Malva loodud lõpupalas “Euralla” kumavad läbi setu karguse intonatsioonid. Plaat on napp, aga selle eelis on, et puuduvad lood, mis mõjuvad täitematerjalina. Kena kuulamine otsast lõpuni!