_page-0001.jpg)
Lauljatar Liisi Koikson on avaldanud mitu sooloplaati ja laulnud end lugudega nagu “Sinu hääl” või “Tuulevaiksel ööl” peaaegu kogu eesti rahva südamesse. Ta on astunud üles muusikalides ning esitanud külalis- ja koostööprojektide raames veel mitmesugust muusikat, näiteks eesti rahvaviise töötlevas ansamblis Elletuse ja Veljo Tormisele kummarduse teinud kvartetis koos Kadri Voorandi, Jaak Sooääre ja Paul Danieliga. Kogu selle laia ampluaa taustal on värske plaat Koiksoni loometeel ometi midagi uut ja enneolematut. Tegemist on ingliskeelse albumiga, mille laulud on loodud õpingute ajal Londonis. Ehkki leidub ka helgemaid toone, on ülekaalus “üksi suures võõras linnas”-tunne, teatud rusutuse ja emotsionaalse sassisoleku atmosfäär. Seda meeleolu markeerib lausängistav, hääle- ja pillikõlade moonutusefektidega avalaul “Procrastination Queen”. Edaspidi muutub plaat kergemini kuulatavaks, leidub paar edetabelipopi normidele vastavat laulu (neist kõige kaasakiskuvam on “All this Time”) ja paar neo-souli lugu. “Musta” (soul)muusika esitamine mõjub Koiksoni puhul üsnagi ootamatult, kuid suurepärase lauljana saab ta hästi hakkama. Soulilikest lauludest on parim ülimalt stiilselt esitatud ja produtseeritud “Love is Blind”.
Plaadil “Coffee for One” teevad kaasa jazzitaustaga muusikud Raun Juurikas (klahvpillid), Marek Talts (kitarr), Marti Tärn (bass) ja Tiit Kevad (trummid). Mängulaad ja helipilt (produtsent Raul Ojamaa) on värviküllane, lood ja tekstid sisukad ning album on tervikuna haarav kuulamine, ehkki kauamängiva kohta harjumatult lühike – vaid seitsme looga ja kahekümne viie minuti pikkune.