_page-0001.jpg)
Suvepealinnas Pärnus toimus suveharjal, juulikuu keskpaigas (9. – 17. VII) taas luksuslik festival – nädala jagu kontserte, kus vaimustavalt kõrgtasemel mängitud orkestrimuusika kõrval sai kuulda ka suurepäraseid soliste ja kammermuusikat. Rõõm on tõdeda, et lisaks oma publikule on tänavu kuuendat korda Paavo Järvi kunstilisel juhtimisel läbi viidud Pärnu muusikafestival äratanud ka rahvusvahelist tähelepanu ja jõudmas mainekate rahvusvaheliste festivalide ringi.
Avakontserdil esinesid Paavo Järvi juhatusel külalised Lätist, Sinfonietta Rīga. Kava – Prokofjevi 1. sümfoonia “Klassikaline”, Mozarti kontsert flöödile ja harfile C-duur KV 299, Pärdi “Fratres” ja Haydni 104. sümfoonia “Salomon” – oli suvefestivalile kohaselt rõõmus, helge, päikseline, positiivsetest emotsioonidest kantud, rõõmustamas iga suvitajast muusikasõbra südant.
Sinfonietta Rīga on ju tuntud oma erilise kõlakultuuri poolest. Paavo Järvi aga selle poolest, et avab ka tuntud teoste partituure uues valguses. Kogu kava kõlas värskelt ja elegantselt! Mozartit esitasid säravad solistid – Pariisi orkestri esiflötist Vincent Lucas ja Berliini filharmoonikute esiharfist Marie-Pierre Langlamet. Ülikaunis ja tundlik esitus! Eriti nauditav oli aga Haydni sümfoonia õhuline, nüansirikas esitus, mida vürtsitasid rahvalike tantsumeloodiate rütmierksus ja lustlikkus.
Magnetiks festivaliorkester
Pärnu muusikafestivali peamiseks magnetiks on kujunenud juba esimesest festivalist alates Paavo Järvi kokku kutsutud festivaliorkester, mis koosneb parimatest eesti orkestrites töötavatest muusikutest, välisriikides karjääri tegevatest eestlastest ning tipporkestrantidest mitmest maailma juhtivast orkestrist nagu Berliini filharmoonikud, Londoni filharmoonikud, Orchestre de Paris, Sinfonietta Rīga, Frankfurdi raadio-orkester ja Deutsche Kammerphilharmonie Bremen. Viimase kontsertmeister Florian Donderer on samas staatuses ka festivaliorkestris, mis kannab sellest aastast uut nime Eesti Festivaliorkester.
Paavo Järvi rääkis orkestrist Klassikaraadiole: “Tahaksin, et oleks üks orkester, mis nähtamatust klaaslaest nagu läbi läheks, mida võetaks igal pool maailmas tõsiselt kui ühte maailma parimat orkestrit. Minu unistuseks on olnud panna kokku selline orkester, kus kõik inimesed on missioonitundega ja kus on erakordselt kõrge ühtlane kvaliteet, kus muusika ei ole ainult töö, vaid muusika on nauding.”
Festivalil saime kogeda, et dirigendi unistus on täitunud. Tõsine pühendumus ja rõõm muusikast kandusid saalis iga kuulajani. Eesti Festivaliorkester andis kaks kaaluka kavaga kontserti. Esimese neist juhatas sisse Erkki-Sven Tüüri särtsakas lühipala “Tormiloits” – loodud küll Bambergi sümfoonikutele lisalooks, aga sobis suurepäraselt ka avalooks. Sibeliuse viiulikontsert andis fantastilise võimaluse kuulata Pärnus maailma ühte tippviiuldajat Viktoria Mullovat, kelle karjäär algaski teismelisena just sellesama kontserdiga pärast Sibeliuse-nimelise konkursi võitu Helsingis. Tunda oli interpreedi pikka suhtlust teosega. Erakordselt intensiivne esitus ja karge interpretatsioon, tehniline filigraansus, imeline kõla! Mulle mõjus kõige rohkem kontserdi II osas pingelise meloodiakaare väljalaulmine viiulil, samuti finaali särav tulevärk ja täpne koosmäng ning hea klapp orkestri ja dirigendiga. Meeldiv oli hoomata ka solisti rahulolu sellest koosmusitseerimisest.
Nielseni 2. sümfoonias mängis orkester väga värvikalt välja muusikas kujutatud neli temperamenti. Kuulsime siin detailideni lihvitud pillimängu. Viimase osa rõõmus energia oli eriti nakatav.
Loe edasi Muusikast 8-9/2016