Prince – lavale sündinud

Teade sellest, et popmuusika ajaloo üks vägevaid, Prince Rogers Nelson leiti 21. aprillil oma kodust Minnesota osariigis, Paisley Parki residentsis, surnuna, tuli kõigile nagu välk selgest taevast. Oli ju Prince viimastel aastatel pigem tuntud kui tervislike eluviiside propageerija ja miski ei andnud alust oletada, et tal võiks tõsiseid terviserikkeid olla. Parasjagu oli käimas tuur “Piano & a Microphone”, mis pidi olema senistest üks intiimsemaid ja kammerlikumaid. Selle kavaga pidi Prince kuuldavasti juba eelmisel sügisel ka Euroopasse jõudma, kuid siis muutis plaane terrorioht.

Prince’i surma põhjuste lõpliku väljaselgitamisega võib minna aastaid ja sellest võib saada samasugune lõputu ja miks mitte ka kohtusaali jõudev saaga nagu Michael Jacksoni puhul. Viimaste kinnituste järgi suri ta fentanüüli üledoosist, fentanüül on aga teatavasti heroiinist kümneid kordi tugevama toimega opioid ja sellele minnakse üle siis, kui tavalised valuvaigistid enam ei mõju. Valuvaigisteid Prince vajas, kuna tema ekstravagantsed akrobaatikanumbrid laval (ta oli mees, kes tahtis alati pakkuda publikule ilma igasuguse allahindluseta meelelahutust) olid talle tekitanud nii põlve- kui ka puusavigastusi. Peale selle tasub arvestada, et Prince oli Jehoova tunnistajate doktriini hoolikas järgija. See usulahk seisab vastu vereülekandele, mis võib päästa elusid, ning eelistab alternatiivset meditsiini traditsioonilisele.

Kuulsuse surmaga tekib alati palju spekulatsioone ja ei läinud mööda päevagi, kui kulutulena üle maailma levinud uudisele hakati külge pookima igasuguseid, vahel täiesti absurdseid, ebaeetilisi ja inetuid kuulujutte, “paljastusi” eraelust ja kõike muud, mida tabloidid kiskjaliku kirega uudisvoogu paiskavad. Aga jätkem kõik see ja rääkigem inimesest ning tema muusikast. Inimlikul tasandil on Prince’i surm tragöödia eelkõige tema lähedaste ja muidugi fännide jaoks, üldisemas mõttes aga võibolla isegi märk ühe ajastu lõpust.

Loe edasi Muusikast 7/2016