_page-0001.jpg)
Noore prantsuse klavessinisti Jean Rondeau tähelend algas 2014. aastal Brügge klavessiinikonkursilt. Rondeau oli toona vaid 21-aastane ja konkursi ajaloo üks noorimaid võitjaid. Praegu kogub Rondeau lisaks klavessiinimängule tuntust ka jazzpianisti ja jazziheliloojana ning võlub publikut nii oma cool’i oleku kui ka ekspressiivse mängustiiliga.
Sinu Tallinna kava kannab pealkirja “Tantsu metamorfoosid”. Mis on tantsu metamorfoosid?
Muusikaga töötades on olulised kaks aspekti, ühelt poolt laul, teiselt poolt tants. Kõiki barokkheliloojaid on tants omal moel inspireerinud, ja mind huvitas, missugune on tantsu roll instrumentaalmuusikas. Ma küll ise ei oska üldse tantsida, kuid lugu mängides püüan tabada tunnet, mis võiks olla tantsijal seda esitades. Mängijatena me ju samuti kasutame oma keha, liigume muusika rütmis. Minu kava on mix erinevatest tantsuvormidest, prantsuse heliloojatest, kes on eriti palju kirjutanud tantsuvormis, ja Bachist.
Mainisid Bachi ja prantslasi. Kas nemad on sulle eriti hingelähedased?
Ei, mul ei ole lemmikheliloojaid ega ka muusikat, mida ma vihkaks. Ja ma mõtlen siinjuures kogu muusikaajalugu renessansist tänase päevani. Ma ei suuda mõista, kuidas saaks keegi huvituda vaid ühest kitsast stiilist või heliloojast. Ma ei usu ka progressi muusikas, oluline on olla uudishimulik ja avatud kõigele. Kuigi, kui aus olla, siis Bachi ja Rameau’ga on mul küll mingi eriline lähedus, olen neid ka lapsest peale mänginud.
Sa alustasidki muusika õppimist klavessiinil, mitte klaveril?
Jah, mina alustasin klavessiinist, mis oli tolle aja kohta üpris ebatavaline.
Õnneks jõuab tänapäeval üha rohkem lapsi klavessiinimängu juurde otse, mitte klaveri kaudu. Mulle tundub, et lastel olekski klahvpillide õppimist õigem alustada klavessiinist, sest selle mehaanika on palju kergem, kõla tekib kergemini, klahvid on väiksemad. Ühesõnaga, see on palju lastepärasem pill kui massiivne modernklaver või ka trompet või mõni muu pill.
Kas pianistina alustanute eelis hilisemas elus pole väga hea tehniline ettevalmistus?
Ei. Siinkohal ei tohiks segi ajada võimet kiiresti mängida tehnikaga, mida on klavessiinil vaja väljendusrikkuse saavutamiseks – see on väga erinev klaveritehnikast. Pealegi on barokiaja heliloojatelt säilinud väga palju n-ö pedagoogilist repertuaari, millega oma tehnikat arendada.
Mis sind lapsena klavessiini poole tõmbas, kas repertuaar või kõlamaailm?
Minu vanemad pole muusikud, nii et klavessiinini jõudsin tõesti ise. Esimest korda kuulsin klavessiini raadiost ja olin lummatud selle kõlast, nõudsin vanematelt kohe klavessiinitunde. Repertuaarist, barokkstiilist või -heliloojatest ei teadnud ma sel hetkel midagi.
Loe edasi Muusikast 6/2016