Noore helilooja Madli Marje Gildemanni autoriplaadil musitseerib Ludensemble – imetlusväärse innu ja pühendumisega kollektiiv, mis avab ja avastab Kaspar Männi juhtimisel nüüdismuusika erinevaid suundumusi, esteetikaid ja koolkondi. Albumi ilmumisega kaasnes veebruari keskel toimunud plaadiesitluskontsert ning seal viibinuna on mul varuks väärt võimalus kõrvutada plaadilt kostvat ja kontserdisaalis kogetut. Hea plaat on omamoodi destillaat, hea kontsert loob asendamatu kohalolekutunde. Mõlemast kõlakeskkonnast on kasu, et Gildemanni detailirohke ja -täpse muusika mikroprotsessidele lähemale jõuda.
Loodus on igasuguse loomingu üks peamisi käivitajaid, juba aegade algusest. Gildemann püüab helidesse silmale nähtamatut ja kõrvale kuulmatut looduse salaelu. Seda kajastavad juba teoste pealkirjadki. Näiteks on tsükli “Three Studies on Plant Biology” osad (eesti keelde tõlgituna): “Osmoos”, “Transpiratsioon” ja “Fotosüntees”. Kas autori sissevaade nendesse protsessidesse on teaduslik või tunnetuslik? Küllap mõlemat, kuid enim inspiratsiooni paistab heliloojale pakkuvat väljakutse loodusriigi looritagune kaasaegse muusika väljendusvahendite ning kompositsiooni- ja esitustehnikatega kuuldavale tuua. “Muusikast saab tema sisemine botaanika ja ornitoloogia,” kirjutab ka Johanna Mängel plaadi põhjalikus ja poeetilise sõnakasutusega annotatsioonis.
Gildemanni paeluvad enim kõlavärvid ja tekstuurid ning tema helitöödes pulbitseb (sageli pinna all) muusikaline mateeria, mis paisub ja kahaneb ning liigub heliruumi ühest servast teise. Juba mainitud kolmeosalise tsükli kõrval leiame albumilt veel rändlindude öisest lendamisest inspireeritud kompositsiooni “Nocturnal Migrants” ning kahele (prepareeritud) klaverile ja megafonile loodud loo “Dream Sequence of an Ancient Forest” (esitajateks Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt). Plaadi lõpetab pikim ja ka veidi teistmoodi energeetika, esteetika ja eesmärgiga teos “AH-64 APACHE/Sumiseja, sumiseja…”, mille äärmuslik dünaamika kasutamine jättis eriti mõjuva mulje albumi esitluskontserdil. Keelpillide ja löökpillide kõrval on selles haaravas, helikopteri (putuka)lendu kujutavas teoses oluline roll kõrilaulul (Raido Lill) ja ülemhelilaulul (Taniel Kirikal).
