Suri dirigent Michael Tilson Thomas
Üheks suurimaks Ameerika dirigendiks peetud Michael Tilson Thomas suri 22. aprillil 81 aasta vanuselt. Temast oli saanud tõeline San Francisco linna ikoon, ta juhatas sealseid sümfoonikuid 25 aastat. 2021. aastast oli Tilson Thomas võidelnud ajuvähiga, mis oli sundinud teda piirama oma avalikke esinemisi.
1944. aastal Los Angeleses kunstnike peres sündinud Michael Tilson Thomas õppis orkestrijuhtimist ja kompositsiooni Lõuna-California ülikoolis. Tal oli au töötada koos selliste heliloojatega nagu Igor Stravinski ja Aaron Copland. Tilson Thomas sai laiemale avalikkusele tuntuks, kui asus vaid 25-aastaselt juhatama Bostoni sümfooniaorkestrit, näidates üles suurt meisterlikkust. Ta oli ka Los Angelese Filharmoonikute esimene külalisdirigent ja Londoni sümfooniaorkestri peadirigent. Tilson Thomas oli San Francisco sümfooniaorkestri kõige pikema staažiga muusikajuht, töötades kollektiiviga aastatel 1995–2020. Oma tööga tõi ta orkestrile kõrge taseme ja maine. San Francisco orkestriga anti välja tunnustatud plaate, sealhulgas Mahleri sümfooniate tsükkel; mitmed neist pälvisid Grammy.
Pulitzeri muusikaauhind
Pulitzeri muusikaauhinna pälvis tänavu Gabriela Lena Frank orkestriteosega “Picaflor: A Future Myth” (“Picaflor: tuleviku müüt”). See preemia antakse silmapaistvale Ameerika heliloojale muusikateose eest, mille esiettekanne või salvestus on toimunud riigis aasta jooksul.
30-minutine ja 10-osaline helitöö valmis helilooja residentuuri ajal Philadelphia orkestri juures ja on pühendatud soome heliloojale Kaija Saariahole. Esiettekanne toimus 13. märtsil 2025 Philadelphia orkestri ja dirigent Marin Alsopi esituses. Oopuse aluseks on helilooja isiklikud kogemused seoses California metsapõlengutega ja Andide legendid.
Gabriela Lena Frank on sündinud Berkeleys. Tema ema on Peruu ja Hiina päritolu ning isa Leedust pärit juut. Frank on olnud Grammy auhinna nominent nii helilooja kui ka pianistina. Ta on pälvinud ka Guggenheimi stipendiumi. Franki teoseid on esitanud juhtivad Ameerika orkestrid, sealhulgas Chicago sümfooniaorkester, Bostoni sümfooniaorkester, San Francisco sümfooniaorkester ja Clevelandi orkester. Tänavu lavastatakse tema esimene ooper “Frida ja Diego viimane uni” Metropolitan Operas ja Chicago lüürilises ooperis.
“Jazzahead!-i” fookuspartneriks saab järgmisel aastal Balti regioon
Maailma juhtiv jazzivaldkonna esitlusfestival ja mess, Bremenis peetav “Jazzahead!” kuulutas järgmise aasta fookuspartneriks Balti regiooni. Tänavune partnerriik Rootsi andis staatuse üle Baltikumile, tuues sümboolselt tõrviku üle Läänemere.
Balti fookus annab Eestile, Lätile ja Leedule võimaluse olla programmi keskmes: pakkuda koosseise põhiprogrammis ja avakontserdil ning laiendada muusikatööstuse professionaalide osalust sündmustel. See tähendab väga suurt nähtavust Euroopa jazziskeenel, uusi võimalusi artistidele rahvusvahelistel lavadel ning kogu regiooni muusikavaldkonna tugevamat esiletõstmist.
“Jazzahead!-ile” koguneb üle 3000 muusikavaldkonna professionaali ligi 70 riigist, programmi kuulub ligi 40 esitluskontserti ning ulatuslik lisaprogramm üle kogu linna. Music Estonia juhi Ave Sophia Demelemesteri sõnul on selline tähelepanu suur võit, mille nimel on tehtud tööd aastaid. “Music Estoniaga ühendati jõud messil osalemiseks täpselt kümme aastat tagasi ning juba kolmandat aastat järjest korraldame Balti ühisala, mis nüüd juhatab sisse terve regiooni fookuse,” ütles ta. Eesti Jazzliit on erialaliiduna Balti fookuse sisuline ja programmiline partner, tegutsedes Eesti jazzivaldkonna arengu nimel nii koduturul kui ka rahvusvaheliselt ning olles “Jazzahead!-il” kohal selle algusaastatest alates.
Goethe medal Arvo Pärdile
Helilooja Arvo Pärt pälvib esimese eestlasena Saksamaa kõrge riikliku autasu, Goethe medali. Auhinnaga tunnustatakse välismaa haridus- ja kultuuritegelasi teenete eest saksa keele ning kultuuri edendamisel oma kodumaal.
Austasu annab välja Goethe Instituut Saksamaal ning selle aasta laureaadid on Arvo Pärdi kõrval itaalia tõlkija Anita Raja ja kreeka teatrilavastaja Prodromos Tsinikoris.
Goethe medali žürii, kuhu kuuluvad Saksamaa mitme olulise kultuuriasutuse juhid, Saksamaa välisministeeriumi ja Goethe Instituudi esindajad, nimetas Arvo Pärti kaasaegse muusika väljapaistvaks ja mõjuvõimsaks isiksuseks. Saksamaal elatud aastatel on valminud põhiosa Pärdi suurteostest, kaasa arvatud “Berliner Messe”, mis on loodud 1990. aastal Berliinis toimunud 90. Saksamaa katoliku kiriku päevadeks – esimesteks pärast Berliini müüri langemist. Samast ajajärgust pärineb ka üks Arvo Pärdi olulisemaid saksakeelseid kooritsükleid, liturgilisel tekstil põhinev “Sieben Magnificat-Antiphonen”, ning on kirjutatud suurvormid “Passio”, “Te Deum” ja “Miserere”. Saksamaal sai alguse ka helilooja pikaajaline viljakas koostöö tunnustatud produtsendi Manfred Eicheriga, kelle plaadifirma ECMi egiidi all on ilmunud hulgaliselt Arvo Pärdi teoste esmasalvestisi ja autoriplaate.
Pidulik auhinnatseremoonia toimub Weimaris Goethe sünnipäeval 28. augustil. Auhinna võtab oma isa nimel vastu tema poeg ja Arvo Pärdi keskuse nõukogu esimees Michael Pärt.
Paavo Järvi pälvis Jaapani ordeni
Paavo Järvi pälvis Tõusva Päikese ordeni töö eest Jaapani muusikakultuuri arendamisel ja Eesti–Jaapani kultuurisuhete edendamisel. Järvi oli Tokyo NHK-sümfooniaorkestri esimene peadirigent aastatel 2015–2022. Ta rikastas orkestri repertuaari Põhjamaade muusika, eesti heliloojate loomingu ja XX sajandi teostega, tõstes oluliselt orkestri kunstilist taset.
Tokyo NHK-sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel oli esimese Jaapani orkestrina nomineeritud aasta orkestri kategoorias ajakirja Gramophone muusikapreemiate 2020. aasta publikuhääletusel. Paavo Järvi on mänginud olulist rolli kahe riigi kultuurisuhete arendamisel. 2019. aastal viis ta Eesti Festivaliorkestri Jaapani turneele, kus tutvustati ka eesti muusikat ning pakuti Jaapani publikule uusi elamusi ja sidet Eestiga. Pärast peadirigendi ametist lahkumist 2022. aastal on Järvi jätkanud tegevust kollektiivi aupeadirigendina.
Paavo Järvi autasustamise tseremoonia on kavas korraldada 2026. aasta jooksul Eestis. Täpne aeg tehakse teatavaks hiljem.
Varasemate Eesti laureaatide hulka kuuluvad näiteks Tiia-Ester Loitme ja Rein Raud. Rahvusvaheliselt on sama autasu pälvinud nt Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovitš.
Ooperilaulja Paata Burtšuladze mõisteti 7 aastaks vangi
Ooperilaulja Paata Burtšuladze mõisteti Thbilisi kohtus seitsmeks aastaks vangi. Burtšuladze, kes on oma erakonnaga, mille ta asutas 2016 pärast oma karjääri lõppu, pühendunud võitlusele Gruusia režiimi vastu, peeti kinni oktoobri alguses pärast Thbilisis vägivaldseks muutunud meeleavaldust. Sellest ajast saati viibis 71-aastane laulja vangistuses. Pärast kohtuotsuse väljakuulutamist teatas Burtšuladze, et tal pole “midagi õigustada” ja ta on veendunud, et on “õigel teel, sest Gruusia ei alistu kunagi; rahvas on tark ja patriootlik”, kuid leidis, et see süüdimõistev otsus on tema vanust arvestades võrdne eluaegse vangistusega.
Londoni kuninglik ooperimaja ja Brüsseli La Monnaie’ teater, kus laulja on korduvalt esinenud, astusid tema kaitseks välja ja nõuavad tema vabastamist.
Lahkus viiuldaja Sergei Stadler
20. aprillil lahkus 63-aastaselt viiuldaja, dirigent, Peterburi sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht Sergei Stadler. Muusikul hakkas halb Peterburist Istanbuli suunduva lennuki pardal. Lennuk maandati Bukarestis, arstid üritasid Stadlerit elustada, kuid päästa teda ei õnnestunud.
Sergei Stadler sündis Leningradis muusikute peres. Ta õppis sealse konservatooriumi juures asuvas muusikakoolis ja seejärel Rimski-Korsakovi-nimelises konservatooriumis. Tema õpetajate hulgas olid David Oistrahh, Leonid Kogan ja Mihhail Vaiman. Stadler oli 1982. aasta Tšaikovski konkursi võitja ja 1980. aasta Sibeliuse-nimelise konkursi II preemia laureaat, kus neil oli palju kõneainet pakkunud vastasseis Viktoria Mullovaga.
Stadler oli Moskva konservatooriumi õppejõud ning aastatel 2008–2011 Peterburi konservatooriumi rektor. 1998–2008 oli ta Permi rahvusvahelise muusikafestivali kunstiline juht ja 1998–2001 Peterburi konservatooriumi teatri peadirigent. 2013. aastal asutas ta Peterburi sümfooniaorkestri. Selle firmamärgiks said maratonkontserdid. Ühel õhtul on esitatud näiteks kuus Tšaikovski sümfooniat (2014), kõik Brahmsi sümfooniad (2015), 2016. aasta kevadest sügiseni kõik Mozarti ja 2017 kõik Beethoveni sümfooniad.
Pianist Aleksandr Melnikov sai Lufthansa piloodiks
Rahvusvaheliselt tunnustatud vene pianist Aleksandr Melnikov, kes on tuntud oma sügavate tõlgenduste poolest ning ajalooliste klahvpillide mängijana, täitis hiljuti oma unistuse: temast sai lennufirma Lufthansa piloot. 53-aastane muusik liitus hiljuti teise piloodina Lufthansa City Airlinesiga, asudes juhtima Airbus A320 tüüpi reisilennukeid.
Kuigi ta on aastakümneid esinenud maailma suurimatel lavadel Berliini Filharmooniast Carnegie Hallini, on ta viimased 20 aastat tegutsenud ka erapiloodina. Tõsisem pööre toimus koroonapandeemia ajal, mil kontserdisaalid suleti. Melnikov kasutas sunnitud pausi ära, et läbida nõudlikud professionaalse piloodi õpingud. Oma sotsiaalmeediapostituses väljendas ta tänulikkust Lufthansale, kes talle võimaluse andis. Ta läbis Hamburgis tiheda valikusõela ning kinnitas, et sellised õnnelikud lõpud tunduvad tavaliselt kuuluvat vaid Hollywoodi filmidesse.
Hoolimata uuest ametist ei kavatse Melnikov klaverimängust loobuda. Ta on leidnud viisi, kuidas ühildada pilooditöö oma tiheda kontserdigraafikuga. Käesoleval hooajal on tal ees esinemised nii Londoni Filharmooniaorkestri kui ka NDR Elbphilharmonie orkestriga.
Melnikov pole ainus tippmuusik, kes piloodiks püüdleb – ka tuntud dirigent Daniel Harding on juba aastaid tegutsenud lennufirma KLM piloodina. Melnikovile on lendamine ja muusika sarnased oma nõudlikkuse poolest: mõlemad eeldavad jäägitut keskendumist, tehnilist täpsust ja sisemist distsipliini. Sügisel on oodata ka tema raamatut “Keys and Cursors”, kus ta analüüsib kahe elukutse kokkupuutepunkte.
Lahkus pianist ja pedagoog Seymour Bernstein
Muusikamaailm mälestab silmapaistvat Ameerika pianisti, heliloojat ja pedagoogi Seymour Bernsteini, kes lahkus 30. aprillil 99 aasta vanuses.
1927. aastal sündinud Bernstein sai laiemalt tuntuks oma ebatavalise elutee poolest. Olles 1950. aastatel tõusev täht, pälvis ta kriitikutelt ohtralt kiitust, kuid otsustas 50-aastaselt avalikust kontserttegevusest loobuda, peapõhjuseks lavahirm, mis ei lubanud tal muusika tegemist täielikult nautida.
Pärast lavalt taandumist pühendus Bernstein täielikult õpetamisele ja kirjutamisele, saades omamoodi “klaverifilosoofiks”. Tema New Yorgi Upper West Side’i stuudiokorterist kujunes palverännaku sihtkoht muusikutele üle maailma. Ta on kirjutanud mitmeid olulisi muusikapedagoogilisi teoseid, sealhulgas “With Your Own Two Hands” ja “20 Lessons in Keyboard Choreography”.
Uue põlvkonna ja laiema avalikkuse jaoks avastas Bernsteini näitleja Ethan Hawke, kes lavastas temast 2014. aastal südamliku dokumentaalfilmi “Seymour: An Introduction”.
Isegi oma 90-ndatel eluaastatel jätkas Bernstein aktiivset tegevust, andes meistriklasse, sealhulgas YouTube’i kanalil “Tonebase Piano”.
USA ja Iraani sõjaline konflikt toob kahju Metropolitan Operale
Maailma tippooperiteater Metropolitan Opera on kannatanud USA ja Iraani sõjalise konflikti tõttu – teater on jäänud ilma 200 miljonist dollarist. Saudi Araabia valitsus ütles lahti finantseerimislepingust, mis nägi ette nimetatud summa eraldamist ettevõttele kaheksa aasta jooksul. Teatri peadirektorile Peter Gelbile teatati, et see otsus on tingitud majanduslikust kahjust, mille on põhjustanud naftatarnete blokaad läbi Hormuzi väina.
Metropolitan Opera on silmitsi 30 miljoni dollari suuruse defitsiidiga, mis tuleb katta enne eelarveaasta lõppu. Praegu töötatakse läbi variante, et leida alternatiivseid tuluallikaid. Hiljuti teatati partnerlusest šampanjabrändiga Perrier-Jouët. Samuti loodetakse saada erasponsorilt 100 miljoni dollari suurune annetus. Teater ei välista ka fuajees asuva kahe Marc Chagalli maali müüki tingimusel, et need jäävad hooajal avalikkusele vaatamiseks välja.
Äpardus Guadagnini viiuliga Lahtis
Lahti Sibeliustalo saalis toimunud kontserdi publik oli tunnistajaks pretsedenditule vahejuhtumile, kui Matthew Halls juhatas Lahti sümfooniaorkestrit. Kavas oli Max Bruchi viiulikontsert nr 1, solistiks soome viiuldaja Elina Vähälä. Kui Vähälä oli oma soolot lõpetamas, riivas tormakas inglise dirigent kogemata oma vasaku käega solisti pilli, mis lendas õhku ja kukkus tema jalge ette. Õnneks jõudis viiuldaja enne instrumendi kukkumist jala ette sirutada, mis pehmendas maandumist. Tegu on haruldase Guadagnini viiuliga 1780. aastast väärtusega ligi kolm miljonit eurot.
Viiuldaja kinnitas, et tema instrument ei saanud õnneks suuri kahjustusi. “Viiulil ei olnud mõrasid, isegi mitte kriimustust. Kõlalaua ja külgede vaheline liim andis järele, nagu see ongi ette nähtud, et kaitsta kõlalauda ja põhja niiskuse kõikumisest tingitud mõrade eest.”
See ei ole esimene kord, kui Guadagnini viiul kannatada saab. 2007. aastal komistas David Garrett pärast Londoni Barbican Hallis toimunud kontserti tänaval, kukkudes viiulikastile, kus oli tema 1772. aastast pärinev Guadagnini instrument. Pilli kahjustused olid märkimisväärsed ja selle parandamine läks maksma ligi 70 000 eurot, remont kestis 8 kuud.
