Tartu Akadeemiline Meeskoor viis laulupeotunnet USAsse ja Kanadasse

Eesti vanim järjepidevalt tegutsev meeskoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor (TAM), külastas 16.–29. augustil Põhja-Ameerikat. 13-päevase reisi jooksul käidi esmalt Marylandi osariigis: Silver Springis, Tartu sõpruslinnas Salisburys ning Frederickis. Seejärel tehti “väike” vahelepõige Kanadasse Torontosse ning lõpetati oma reis linnas, mis kunagi ei maga – New Yorgis.

TAM New Yorgi silueti taustal.

Reisiplaan nägi ette, et sõidame lennujaamast otse rendiautodega oma esimesse sihtpunkti, Washingtoni lähedale. Umbes pooled meie 33-pealisest reisiseltskonnast polnud Põhja-Ameerika mandrit mitte kunagi külastanud, seega tuli kohe harjuda 16-realiste maanteede ja üsna kaootiliste sõidumaneeridega. Õnneks läks kohanemine kiirelt.

Üsna pea ootaski meid ees esimene esinemine, sest koori reisi põhiline eesmärk oli viia kohalikele Eesti kogukondadele seda erilist laulupeotunnet, mida paljud juuli alguses Tallinnas kogeda said. Meid võttis vastu Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor ning koos nendega andsime esimese kontserdi Silver Springi Calvary luteri kirikus. Kohe, kui koor esinema hakkas, ununes reisiväsimus ja tegelikult ei olnud ka ajavahet liialt tunda. Kontsert õnnestus kenasti ning pärast seda jagus kohalikega juttu pikemalt.

Seejärel liiguti kodumajutusse. See võib küll olla selline vana aja komme, et oma kodudes külalisi majutati, aga tegelikult andis see palju parema sissevaate kohalike inimeste eludesse, kui ükski giid või turismimagnet seda anda suudaks. See komme võiks jätkuda!

Järgmisel päeval, 18. augustil ootas meid aga juba Tartu sõpruslinn Salisbury. Tartu linnavalitsuse ja linnapea tervitustega meeskoor andis kõigepealt minikontserdi Salisbury-Tartu sõpruse silla juures, mis on kujundatud Tartu kaarsillale sarnaselt. Meid võttis vastu linnapea isiklikult ning see näitas kenasti, kui oluline meie külastus kohalikele oli! Meenete vahetamise ja meie üllatuseks ka ohtrate intervjuude järel sõime koos lõunat ning valmistusime teiseks kontserdiks, kui ühtäkki saime eksprompt küllakutse kohalikku politseijaoskonda. Tutvustati, kuidas jaoskond toimib ning milliste väljakutsetega igapäevaselt tegeletakse. Väga põnev kõrvalepõige! Õhtune esinemine õnnestus samuti suurepäraselt ning seda, et meie kontserdil oleks lausa kolmel korral püsti tõustud, ei mäletagi. Salisbury jättis igal juhul (külalis)lahkusega Tartu meestesse kustumatu jälje.

Järgmisel päeval viisid teed meid pääliina (nagu meie koori “Võru-maffia” ütleks) Washingtoni. Eesti saatkonnas võttis meid vastu konsul Tarmo Punnik. Tarmoga on meil varasemastki head suhted, sest ta on mõnda aega laulnud TTÜ akadeemilises meeskooris, kellega TAMil on alati olnud omalaadsed sidemed. Ühest küljest on nad meie suured sõbrad, teisalt on nad konkurssidel ka meie konkurendid. Sellest hoolimata laulsime pärast saatkonna tutvustust koos konsuliga Gustav Ernesaksa “Õlletegu”. Oli au! Washingtonis jõudsime veel Kapitooliumile ning mitmetesse muuseumidesse ja ausammaste juurde.

TAM Tartu sõpruslinnas Salisburys – Tartu kaarsilla järgi disainitud sõprussillal.

20. august – Eesti taasiseseisvumispäev oli erilise tähendusega. Kohe hommikul sättisime end juba patriotismi radadele – USA vabadusvõitluse kantsi Harpers Ferrysse. Loomulikult oli meil kaasas Eesti lipp ning John Browni vägitegude kantsis kõlas “Eesti muld ja eesti süda”. Õhtune kontsert oli tunde järgi ehk üks meie kõige õnnestunumaid – oli palju rahvast ja kuna saal oli Eesti ja meeskoori lippudega kaunistatud, tekitas see erilise tunde.

Järgmine päev oli pikk sõidupäev Kanadasse. Õhtuks jõudsime aga Tartu kolledži ühiselamusse, kus toimus Molotovi-Ribbentropi pakti mälestuspäev ja kus loomulikult ka oma muusikalise panuse andsime. Üleüldse möödus meie aeg Torontos liialt kiiresti. Saime näha uue Eesti maja KESKUS ehitust ja VEMU ehk Välis-Eesti muuseumi. Muidugi sekka ka Toronto imelisi vaatamisväärsusi – torni ja akvaariumi ja tuju tegid heaks kohalik Comicon ja koertefestival. Kontserdi pidasime Toronto Peetri kirikus. Pean end taas kordama, kuid taas oli vastuvõtt soe ja koos Toronto Eesti Meeskooriga laulmine sedavõrd südamlik ja austav, et see mälestus jääb pikaks hinge. Mehed teevad asja hinge ja suure tahtmisega – tähistati ju oma 75 aasta juubelit! Soovime koorile pikka iga ja elujõudu!

Tagasitee viis TAMi läbi Niagara joa alt ja pealt, kus veendusime, et üks suure­mamahulisi jugasid suudab edukalt ka Eesti mehed pealaest jalatallani läbimärjaks teha.

Kogu see väga paljude lauljate jaoks elus esma- ja erakordne trall lõppes aga ühes läänemaailma kesk­punktis New Yorgis! Rongist väljudes tervitasid meid kohe Empire State Building ja teised suurehitised – kõigepealt jäi suu lahti! Isegi natuke neil, kes meeskooriga 2014. aastal Jaapanis, sh Tokyos käisid ja kõrgeid torn­ehitisi nägid. Liberty Island koos vastava rohelise sambaga olidki esimesed eesmärgid ning kuna meie hotell oli Times Square’ kõrval, külastasime ka seda korduvalt. 26. augustil käisime ka NY Eesti majas. See baar, mida me seal nägime, teeb oma eesti jookide rohkusega silmad ette ka paljudele Eesti baaridele! Seejärel said mehed külastada kõrgeid maju, millele Tartu, väikese puust linna mehed ikka alt üles vaatavad! Õhtu lõpetas meie viimane kontsert Eesti kirikus – koos NY Eesti Segakoori ja instrumentalistide Cade Robertsi ja Jonas Tarmiga. Lõpetuseks kostitati meid vahva gala-õhtusöögiga, kus meeskoor oma parimad ja populaarsemad palad välja ladus. Järgnes kaks vaba päeva, kus koorilauljatel oli aega iseendale. Kes käis Central Parkis, kes Sohos jne. Meie Põhja-Ameerika reisi lõpetas pidulik õhtusöök Brooklynis, mille järel otse loomulikult sildade ja kohaliku “kilukarbi” taustal ühised pildid tegime – “koju” Times Square’le sõitsime seekord hoopis praamiga! Suur osa koorist otsustas muidugi, et mis USA reis see on, kui me ei ole kooriga päriselt Times Square’l laulnud – mõeldud-tehtud! Koor esitas otse väljaku keskpunktis Miina Härma “Meeste laulu” ja tõenäoliselt elu lõpuni meelde jäävad mälestused said talletatud.

Oli üks imeline reis, millesarnaseid tehakse meeskooriga harva – viimati käis TAM 2014. aastal ­Jaapanis. Lõpetuseks täname kõiki korraldusmeeskonna liikmeid, kes aitasid meie reisil õnnestuda. Aitäh teile kõigile ja loodame siiralt, et kohtume veelgi! Koori dirigeerisid reisil Roland Viilukas ja Made ­Ritsing.