Search

Tallinn kandideerib UNESCO muusikalinnaks

Tallinn kandideerib tänavu UNESCO loovlinnade võrgustiku muusikalinnaks, praeguseks kuulub muusikalinna kategooriasse 47 linna üle maailma, neist 19 Euroopast.

Pressikonverentsil lausus linnapea Mihhail Kõlvart: “Meie ajalugu ja traditsioonid, ainuüksi laulupidu ja lauluväljak on piisav ajend selleks, et kandideerida muusikalinnaks.” Linnapea viitas ka tallinlaste värskele rahulolu-uuringule, millest selgus, et Tallinna peetakse loomingulise õhkkonnaga linnaks. Samuti soovisid uuringu järgi linlased oma kultuuriellu rohkem muusikaüritusi – kontserte ja festivale.

Tallinna Filharmoonia kunstilise juhi Tõnu Kaljuste sõnul tähendab igasugune rahvusvaheline koostöö ja tähelepanu muusikute jaoks austust ja väärtustamist. “Enamik suuri asju siin linnas on sündinud muusika saatel. Nii on Tallinnas olnud muusikutel ja muusikal oluline osa. On vähe linnu maailmas, kus pöördelistel aegadel oleks muusika nii suurt rolli mänginud. Ja kus veel saaks näha “laulujõge”, kui 50 000 inimest laulupidude ajal liiguvad lauluväljaku suunas.”

Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud Tallinna muusikavaldkonna kaardistuse kohaselt moodustab Tallinna muusikasektor ca 75–80% kogu Eesti muusikasektorist. 2020. aastal tegutses Tallinnas eelmainitud kaardistuse andmetel 1688 muusikavaldkonna asutust, organisatsiooni ja ettevõtet, milles on hõivatud 2073 inimest. Muusikavaldkonna kaardistusega saab tutvuda Tallinna uuringute andmebaasis.

UNESCO loovlinnade võrgustikku kandideerimine toimub iga kahe aasta järel, viimati 2017 ja 2019. Juhul kui koroonaviirusest tingituna ajagraafikut ei muudeta, selgub tänavu hilissügisel, kas Tallinn saab muusikalinna tiitli. UNESCO loovlinnade võrgustik käivitati 2004. aastal eesmärgiga tähtsustada kultuuri ja loovuse rolli linnade arengus. Praeguseks kuulub võrgustikku 246 linna üle maailma. Viimastel aastatel on huvi võrgustiku vastu olnud väga suur – 2017. aastal võeti liikmeks 64, 2019. aastal 66 linna. Võrgustikus on seitse kategooriat: disaini-, filmi-, gastronoomia-, kirjandus-, käsitöö- ja rahvakultuurilinnad, muusika- ning meediakultuurilinnad. Üks linn saab kuuluda vaid ühte kategooriasse. Eestist kuulub võrgustikku Tartu kirjanduslinnana ning Viljandi käsitöö- ja rahvakunstilinnana.