Soome plaadifirmas Ondine on valmis saanud järjekordne eesti muusika helikandja, esitajad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Risto Joosti juhatusel. Tagasihoidlik guugeldus Ondine kodulehel näitab, et see on neil juba kolmas Tõnu Kõrvitsa autori-CD, kõigil ühine nimetaja dirigent Risto Joosti näol (varasemad plaadid on sama esituskoosseisuga “Moorland Elegies”, 2017 ja ERSOga sisse mängitud “Hymns to the Nordic Lights”, 2020). Kui juba kataloogis sorimiseks läks, siis on ehk huvitav ära märkida, et eesti muusikast on sellel firmal veel neli Tüüri, kaks Tormise ja üks Pärdi loominguga autori-CD ning mõningaid eesti helitöid leiab veel siin-seal. Pole just palju, aga siiski arvestatav hulk. Tõnu Kõrvitsa autoriplaate on meie muusika infokeskuse lehe andmeil praeguseks kokku juba kuus.
Kõnealuse teosega anti septembris “Pärdi päevade” raames kontserte mitmel pool ja muu hulgas jõuti ka Tartu Pauluse kirikusse. Selles imelise akustika ja interjööriga keskkonnas oli väga liigutav õhtu. Tõepoolest, see 2019. aastal valminud, itaalia poeedi Cesare Pavese sõnadele kirjutatud suurvorm pealkirjaga “Sei la luce e il mattino” (“Sina oled valgus ja hommik”) on kui jätk Emily Brontë sõnadega teosele “Moorland Elegies” (“Lageda laulud”) – sarnane sünkjas, kõhedust tekitav tekst, mähituna eleegilisse, minoorsesse helikangasse. Mõlema loo muusikas ja tekstivalikus on midagi sõnulseletamatult lummavat ja kuulmismeelt vangistavat. Võimalik, et see on helilooja ihalus romantismiajastu, õigemini loomingu poole, kus ei peljata tundeid ja ilu, samas ei ole pakend roosade inglitega puuderdatud, vaid kargete mustrite ja toonidega. Mõneti nagu eestimaine novembriilm – pealtnäha justkui üleni hall ja kõle, kuid vaatama hakates ometi paljudest võrratutest värvidest tulvil, ole ainult mihkel neid üles leidma. Lugu on ka kauni ringja vorminguga, kui lõpus sõlmitakse kokku alguses teele saadetud motiivid. Kui ilus ja kõnekas võib olla ainuüksi pikalt välja peetud üks noot; ja millisena seda kuuled pärast ligi tunniajalist rännakut! Kui tervikust veel midagi ekstra esile tõsta, siis kulminatiivset passakaljat, mis uhkelt ajaloo ilu demonstreerib! Ning EFK ja TKO esitus on filigraanseks timmitud, nagu alati. Teost loodaks näha tõusmas XXI sajandi muusika kaanonisse – see on seda väärt! Suurepärane kuulamine nii novembrinukruses hingede ajal teispoolsusesse läinuid meenutades, aga mitte ainult.
Comments