top of page

Muusika seob üheks – Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor


Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor 2023. aasta märtsis Schuberti-nimelisel konkursil Viini kontserdimaja laval koos žüriiga.

Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor on Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) juures tegutsev neidudekoor, mis tähistab saabuval sügisel oma 20. tegevusaastat.

Hariduskolleegium võrsus omal ajal lapsevanemate soovist kasvatada oma lapsi keskkonnas, mille väärtused ühtiksid perede väärtustega ning mis võimaldaks ja toetaks lapse terviklikku kujunemist ja võimete arenemist anneteks. Kuna haridus on kultuuri funktsioon, on haritud inimeseks kujunemisele kaasa aitamiseks VHK-s algusest peale rõhku pandud kultuurielule. Tuginedes kristlikule väärtussüsteemile ja asudes keskaegses vanalinnas, on VHK-le eriomane varajase muusika viljelemine, meistri-selli suhtele tuginev käsitöö- ja kunstiprogramm ning näiteks ka ladina keele õppimine – vaimse ja kultuurilise pärandi hoidmine ja edasi kandmine.


Koori sünd

Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor sai iseseisvaks kollektiiviks 2003. aastal. Koori dirigent on olnud selle loomisest alates Maarja Soone.

Vanalinna Muusikamaja kooridele pandi alus 1993. aastal, kui VHK õpilastest loodi olemasoleva poistekoori kõrvale tütarlastest koosnev mudilas- ja lastekoor. Praeguseks on välja arenenud neljaastmeline õppestruktuur: Vanalinna Muusikamaja I klassi mudilaskoor, mudilaskoor (II–III klass), lastekoor (IV–VI klass) ja tütarlastekoor (VII–XII klass). Kõigi kooride lauljad on õppinud VHK muusikakoolis ning koori tööd hõlbustab asjaolu, et kooli ja huvikoolide tegevus on integreeritud – kooritunnid toimuvad koolipäeva sees ja on tunniplaanis.


Repertuaar

Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoori repertuaar on väga mitmekesine. Välja joonistuvad kaks põhisuunda: erinevate ajastute vaimulik muusika ning eesti heliloojate originaalmuusika ja rahvalaulutöötlused.

VHK-s tähistame ühiselt kooli- ja kirikuaasta tähtpäevi erinevates pühakodades, nõnda tingivad repertuaari suuresti sündmused ja esinemispaigad ise. Kuid veel olulisem on, et lauldav muusika edastaks sõnumit, mis vahendab meie jaoks olulisi väärtusi, ning kannaks endas teatavat vaimset ja kultuurilist pärandit.

Vilistlaste ja praeguste lauljatega vesteldes selgub, et on laule, mille juurde ikka ja jälle tagasi tullakse ja mis moodustavad justkui koori kullafondi. Sinna kuuluvad Cyrillus Kreegi, Veljo Tormise, Arvo Pärdi, aga ka koori juures aastaid koori- ja kontsertmeistrina töötanud Andres Lemba teosed. Viimase kirjutatud “Laudate Dominum” (2012) ja “Ave Maria” on pühendatud Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoorile. Koostööd on tehtud ka paljude teiste heliloojate ja interpreetidega ning muuhulgas on tütarlastekoor olnud eesti heliloojate uudisloomingu esmaettekandja: Mart Siimeri “Miikaeli mõõk” (2002), René Eespere “Mater Rosae” (2003), Mirjam Tally “Öö on öö” (2004), Robert Jürjendali “Rändajale” (2005).

2006. aastal ilmus kooril CD “Karjase päev”, millel kõlavad eesti rahvalaulud Cyrillus Kreegi ja Veljo Tormise seades. 2012. aastal ilmus koostöös Arvo Pärdi keskuse ja VHK muusikakooliga DVD “Mängime Pärti”, kus laulude salvestused ja proovid käisid käsikäes heliloojaga tema enda juhendamisel. Eesti kooriühing on kahel korral nimetanud tütarlastekoori aasta koori nominendiks (2007 ja 2009). Eelmise hooaja (2021/2022) jõulukontserdil kandsime Niguliste kirikus ette Benjamin Britteni teose “A Ceremony of Carols”, mis on kirjutatud koorile, solistidele ja harfile. 2022. aasta kevadel saime olla koraalikoorina osa J. S. Bachi “Johannese passiooni” ettekandmisest Kaarli kirikus Klaaspärlimäng Sinfonietta saatel Andres Mustoneni juhatusel.

Kooril on alati olnud sügav armastus ka laulupidude vastu. Laulupeoaastatel oleme niisiis pühendunult tegelenud ka peo repertuaariga. Kuna koori dirigent Maarja Soone on olnud mitmetel laulupidudel dirigendipuldis, oleme osalenud ka laulupeo seminaridel, kus koorijuhtidele peo repertuaari tutvustatakse. Samuti on meie lauljad laulupidudel solistidena üles astunud.


Inimesed

Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoori on 20 aastat juhatanud Maarja Soone, kes oma siiruse ja musikaalsusega jätkuvalt innustab lauljaid muusikaga tegelema. Maarjast kiirgab headust, sooja vastutulelikkust, kuid seejuures on ta oma töös alati väga terane ja täpne – tõeliselt pühendunud. Tähelepanuväärne on tema detailitäpsus ja lugude sihikindel viimistlemine – lood töötatakse viimse pisiasja ja fraasini läbi. Maarja head pedagoogitööd meenutab üks vilistlane: “Tema musikaalsus ja õpetamisoskus on midagi, mida minul on temalt vilistlasena veel siiani õppida.” Seejuures on Maarja arusaam muusikast meile pikaajalise koostöö tulemusena nii omaseks saanud, et mõni laulja peab koorilauljate ja dirigendi vahelist sünergiat just selleks põhjuseks, miks ta üldse kooris käib. Maarja käe all on väga kindel ja hea laulda.

Tütarlastekoori koormeister on sellest aastast Marite Oroperv, kes laulis ise mõni aeg tagasi veel samas kooris. Rõõmustav on näha, et vilistlased jõuavad ikka ringiga tagasi oma koori juurde.

Vokaalpedagoogina on koori juures juba palju aastaid töötanud Anu Aimla, kellest kiirgab igas proovis meeletult tegutsemisrõõmu ja kes meid väsimatult innustab. Esinemiste eel on Anu see, kes lisaks häälte lahtilaulmisele ka lauljaid motiveerib ja suudab naeratused näole võluda.

Oleme väga tänulikud, et meie koori juures tegutseb ka Kaisa Lõhmus, kes aitab meid kontsertide ja reiside korraldamisel.


Kontserdid ja reisid

Kooril on aktiivne kontserdielu: lisaks oma kooli sündmuste (aktused, ühiskontserdid) ja kirikuaasta tähtpäevade tähistamisele on tavaks saanud anda hooaja jooksul kaks iseseisvat kontserti – jõulude ajal ja kevadel. Õppeaasta suurim koolikontsert on alati emadepäeva paiku Estonia kontsertsaalis, kus lisaks tütarlastekoorile astuvad lavale kõik Püha Miikaeli kooli ja VHK muusikakollektiivid.

Aeg-ajalt on meil olnud võimalus kaasa aidata ka noorte dirigentide õpingutele, osaledes Eesti muusika- ja teatriakadeemia üliõpilaste või VHK gümnaasiumi muusikaharu õpilaste dirigeerimiseksamitel. Lõppenud hooajal aga oli meil võimalus kaasa teha legendaarse koorijuhi ja pedagoogi Silvia Melliku 90 aasta juubeli tähistamisel. Eks ikka seetõttu, et Maarja on Silvia Melliku õpilane

Kooril on olnud tavaks võtta igal hooajal ette ka üks välisreis. Tütarlastekoor on edukalt osalenud ja auhindu saanud paljudel kõrge tasemega rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel ning esinenud Euroopa linnade kontserdisaalides ja kirikutes, muuhulgas Venemaal, Poolas, Soomes, Rootsis, Ungaris, Leedus, Belgias, Norras ja Baskimaal. Aga ka 2010. aastal USA-s, mil meid kutsuti esinema Põhja-Ameerika koorijuhtide konverentsi avakontserdile. Külastasime Chicagot ja Minneapolist ning andsime ühtekokku 12 kontserti kirikutes ja ülikoolides. Ameeriklased võtsid meid väga soojalt vastu ja kontsertide kõrval saime kohtuda ka paljude uute inimestega. Eriline kogemus oli laulda Chicago Eesti Majas kohalikele eestlastele, keda meie isamaalised laulud pisarateni liigutasid.

Pandeemia-aastad ja sellega seotud takistused õppetöös mõjutasid ka koorielu ning kontserte ja reise polnud kuidagi võimalik korraldada. Möödunud õppeaasta oli seda erilisem, et toimus esimene välisreis pärast pikemat pausi: 2023. aasta märtsis osalesime Viinis 32. Franz Schuberti nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil, noortekooride kategoorias. Kogemus osutus seda erilisemaks, et meie üllatuseks võideti koori pea 20 tegutsemisaasta jooksul esmakordselt grand prix. Lisaks sellele kõrgele tunnustusele saime ka oma kategooria võidu ja eriauhinna Schuberti teose esituse eest.

Koorireisid teeb oluliseks see, et need ühendavad lauljaid ja suurendavad ühtsustunnet. Kuid konkursireisid panevad ka lauljate hääled proovile ja testivad vastupidavust. Nimelt algas Viini reisi esimene päev kl 3.30 kogunemisega Tallinna lennujaamas ning sama päeva õhtul kl 22 tuli juba esineda Viini Stephansdomi katedraalis, kus toimus konkursi avakontsert. Reisi jooksul anti kontserte lisaks katedraalile ka kaubakeskuses, vanadekodus ning Viini kontserdimaja saalides.

Viini reisist jääb meelde meeletu tänutunne nii õpetajate ja reisi korraldajate kui ka kohalike vastuvõtjate vastu. Malta ordu suursaadik Eestis, Tema Ekstsellents Manfred Ritter Mautner von Markhof, võttis meie esinemisi väga südamesse ning pakkus kogu koorile rikkaliku lõunasöögi ning Viini Eesti suursaadik tuli meid samuti tänama, et Eesti kultuuri muusikas Austrias tutvustame.

Reiside eesmärk pole aga kunagi üksnes kontserte anda, vaid koori juhtide jaoks on oluline võimaldada lauljatel ka teiste riikide kultuuri ja kombeid avastada ja tundma õppida. Lauljad väärtustavad seda väga ja peavad Viini reisist saadud meeldejääva konkursikogemuse juures tänuväärseks just seda, et vaba aega oli rohkesti ning linnaga sai põhjalikult tutvuda.

Üks laulja meenutab koorireise nii: “2019. aasta sõit Poola oli väga meeldejääv, sest saime parima dirigendi tiitli ning konkursi üldarvestuse teise koha! Unustamatuks osutus ka viimatine Viini reis, sest saime klassikalise muusika pealinnast grand prix’ga koju tulla! Muidugi muutis reisi olulisemaks ka see, et tegu oli minu viimase reisiga tütarlastekoori lauljana ja nii väärika tiitliga viimaselt reisilt koju tulla oli hoopis teistmoodi tunne.”


Laager

Juba aastaid on tütarlastekoori hooaeg alanud augusti lõpus paaripäevast laululaagrit pidades. Kloogarannas toimuvas laagris alustatakse eesoleva hooaja repertuaari õppimist ning tehakse tutvust uute lauljatega VII klassist. Traditsiooniks on saanud uute lauljate proovilepanek ning seejärel vande andmine, nagu ikka kombeks. Vilistlaste ja praeguste lauljate sõnul on olnud Kloogaranna laululaagri tipphetkeks läbi aastate õhtune vaba lava, kus omade ees andeid ja oskusi näidatakse. Lauljad on tänuga maininud ka laagri filmiõhtut, sest viimastel aastatel oleme vaadanud heliloojate portreefilme, mis on tutvustanud meile parasjagu töös olevaid teoseid ja nende autoreid. Laager toob suvise tuulega meid sügisesse aega, kuid annab võimaluse suviselt koos aega veeta.

2022. aasta märtsis laulupeo seminaril.

Vilistlased

Kuna iga kevadega lõpeb ka ühe klassi koolitee, siis on kombeks saanud õppeaastat kokku võttev piknik, kus vilistlastele head sõnad ja soojad soovid kaasa antakse. Kuna lauljate kooritee on olnud tavaliselt sama pikk kui koolitee, siis ei kipu need mälestused kergelt ununema. Nii on endised vilistlased koori meenutanud:

“Igatsen kindlasti laulmist ning just seda, et kunagi oli mul võimalus kaks korda nädalas laulda, sest peale kooli lõpetamist enam nii tihti laulma lihtsalt ei jõua.”

“Ma hindan väga, kuidas Maarja ja Kaisa pidasid alati tähtsaks laulude range õppimise kõrval ka kooriliikmetega niisama lõbusa aega veeta, et meil tekiks koorina parem ühistunne.”

“Olen tütarlastekoorist kaasa saanud lõputult suure armastuse koorilaulu vastu. Kooris lauldes tundus loomuliku ja enesestmõistetavana, et koolikoor on nii hea taseme ja kõlaga. Nüüd laias maailmas saan aru, et see pole sugugi tavaline.”

“Ma olen jäänud igatsema koori ühtsust ja heatahtlikkust. Kuna kõik lauljad on samast koolist, oli kooritunnis alati hoitud tunne ja soe atmosfäär. Tundsin end alati turvaliselt!”

“Vanalinna Muusikamaja tütarlastekooril on olnud minu elus oluline roll. Tagasi vaadates on mind ehk enim mõjutanud koori repertuaar, mis on mind sisemiselt väga palju kujundanud ja kasvatanud, õpetanud mind tundma ja tunnetama elu ja inimeseks olemise saladust, mõistma ilu, ajendanud rohkem uskuma, lootma ja armastama. Selle eest olen väga tänulik. Kooris oli meil kõigil nagu üks süda ja üks hing. Maarja ühes teiste õpetajatega suutis meisse külvata sügava armastuse ja lugupidamise muusika, koorimuusika ja laulmise vastu ning õpetas ühise eesmärgi nimel vaeva nägema ja tööd peensusteni lihvima – pühenduma. Meenuvad koorireisid Hispaaniasse (meie esimene suur võit Tolosa konkursil!), Ameerikasse ja Norra, koorilaagrid Kloogal, naljakad juhtumised kontsertidel, laulupeod, projektid erinevate heliloojatega ja hästi palju naeru ja soojust. Olime oma koori ja dirigendi suurimad fännid! Rõõm on näha, et nii tunnevad ka tänased lauljad.”


Ühtehoidmine

Meie tütarlastekoori iseloomustab üksteise hoidmine ja vastastikune hoolimine. Seda kirjeldab ühe laulja kommentaar: “Mind hoiab kooris see, et me oleme kõik nagu üks suur pere, kõigil on väga soe süda ning kui on probleem, on alati keegi valmis kohe aitama. Väga armastan meie koori ühtehoidvust ja seda, kuidas me konkurssidel-kontsertidel teistele kooridele kaasa elame, isegi siis, kui nad on n-ö meie rivaalid.” Ka Viinis tuldi meid grand prix’ vooru järel tänama selle eest, et me ka teisi koore toetasime ja innukalt aplodeerisime. Plaksutada ja hõikuda meile meeldib ning seda teavad lisaks kooliperele ka teised, kes meiega lava on jaganud või publikust kuulanud. Meie jaoks on elementaarne, et ka teiste võitude üle tuleb rõõmu tunda ja neid sel puhul õnnitleda. Seda rohkem väärtustame enda koori ja inimeste õnnestumisi. Selle tagant paistab ka koorilaulu eripära, kus kordaminekud saavutatakse ühise töö, vaeva, pingutamise ning koostöö tulemusena, mida saab ja lausa peab kollektiivselt tähistama! Sedasama on välja toonud ka üks laulja: “Kooris kohtad alati nii erineva iseloomuga ja omadustega inimesi ja see rikastab meeletult. Kuigi igaüks on erinev, käiakse kooriproovis ikka ühise eesmärgi nimel. See innustab ja motiveerib.” Vanalinna Muusikamaja tütarlastekooris sünnivad väiksemadki asjad alati ühise töö tulemusena, aga seda ikka ennekõike armastusest muusika ja üksteise vastu.

Dirigent Maarja Soone oma tööst

VHK-s on mul juhendada kolm koori: mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Eesti muusika- ja teatriakadeemias õpetan dirigeerimist muusikapedagoogika eriala tudengitele ning juhendan nende tööd ka EMTA naiskooris. Lisaks olin palju aastaid rahvusooper Estonia poistekoori koormeister. Need on erinevad ja väga põnevad väljakutsed. On väga huvitav näha koorilaulja kasvamist terve kooliea vältel: mudilasest neiuni (poisist noormeheni) ja et saan seda kulgu ka pisut mõjutada, suunata.

Koolikooride koosseis muutub igal aastal ja seetõttu on iga sügis uus algus ka meie koorile. XII klassi lõpetajad jätavad esialgu maha justkui suure “augu”, aga aasta jooksul sirguvad ju uued “vanad”, kelle eeskujul nooremad lauljad kasvada saavad. Arvan, et meie koori näos peegeldub kokkuhoidmine. Ma loodan, et meid liidavad ka ühised väärtushinnangud, vastastikune toetus ja usaldus.


Mille järgi valid koorile repertuaari?

Repertuaari valikud lähtuvad eelkõige vajadustest. VHK-s tähistame ühiselt kooli- ja kirikuaasta tähtpäevi erinevates pühakodades, nii et sündmused ja esinemise paigad ise tingivad vastava repertuaari. Vaimuliku ja liturgilise muusika kõrval oleme hoidnud kavas alati ka eesti heliloojate loomingut. Väärtushinnangud saavad kujuneda ja kinnistuda ka läbi oluliste luuletekstide, mis on meie hindamatu vara.


Millised on koorijuhi ilusaimad hetked?

Naudin üldiselt väga protsessi, mis kooritöös saab alguse eesmärkide seadmisest, repertuaari otsimisest, kontsertide, esinemiste, konkursside planeerimisest, korraldamisest, läbiviimisest. Mulle meeldib, kui kooriproovis liigume muusikas koos ühtse kõla, dünaamika või vajaliku värvi suunas. Vahel võtab sellesse kohalejõudmine palju aega, see on individuaalne. Laulja pill on tema keha ning hääl lapse ja teismelise eas pidevalt muutub ja areneb. Häälte kokku “sulatamine” võtab alati aega ja nõuab nii dirigendilt, üksikult lauljalt kui kogu kollektiivilt proovis suurt keskendumist, aga ka süvenemist, kannatlikkust, oskust ja tahtmist teisi kuulata ning teistega arvestada. See on üks suur meeskonnamäng, kus iga üksiku liikme roll on oluline. Sünergia, mis hakkab tööle laulja ja dirigendi vahel. See teekond on minu jaoks alati huvitav ja põnev. Inimeste omavahelised suhted seejuures on väga olulised. Muidugi on ilus, kui protsess viib välja muusikaliselt esteetilise tulemuseni ja tore kui see jõuab ka kuulajani, saab märgatud, tähele pandud laiemalt.


164 views
bottom of page