_page-0001.jpg)
Jaanuaris oli õnn TLÜ akadeemilise raamatukogu Baltika fondi väiketrükiste kogu läbivaatamisel leida kaks haruldast trükist, mis täiendavad ja heidavad uut valgust Eesti muusikaajaloole. Esimene leid täidab ühe väga olulise valge laigu meie kontserdielu retseptsioonis: nimelt tuli välja Ferenc Liszti 30. märtsil (vkj) 1842 Tartu ülikooli aulas antud kontserdi kava, mille kohta seni andmed puudusid (teada oli vaid üks 4-käe-teose esitus), sest selle kava olemasolust polnud siiani teateid ühestki Eesti või välismaa mäluasutusest. Ka tolleaegne ajakirjandus ei toonud kontserdikajastustes ära mängitud repertuaari. Õigemini on tegemist üheaegselt nii kontserdikuulutuse kui esitamisele tuleva repertuaari tutvustusega, kus leidub õpetlikku informatsiooni ka publiku etiketist.
Liszt, rahvusvaheliselt kuulus klaverivirtuoos ja pianistide kuningas, tekitas Tartus oma kahe kontserdiga (korraline kontsert 28. ja lisakontsert 30. märtsil1, on oletatud, et ehk toimus kolmaski kontsert2) tohutut furoori, mida kohalik ajaleht Dörptsche Zeitung kirjeldas 7. aprillil sõnadega, et saali haaras “tema geeniuse saladuslik võlu [---] ja koos temaga lisztomaania, see meie kiire ja närviliselt erutava aja kummaline iha.”
Ferenc Liszti kava Tartu ülikooli aulas oli bravuurselt virtuoosne, sisaldades Beethoveni ja kaasaegsete romantikute teoste transkriptsioone. Ta alustas Weberi “Concert-Stückiga”, järgnesid klaveriseade Schuberti tuntud laulust “Serenaad” ja klaverifantaasia Meyerbeeri grand opera “Robert Kurat” motiividel (ooperit oli selleks ajaks juba lavastatud Riias Saksa teatris, nii et osale publikust võisid meloodiad kindlasti tuttavad olla). Peale vaheaega jätkas Liszt Weberi tuntud valsiga “Kutse tantsule”, noore Beethoveni populaarse soololaulu “Adelaide” seadega ning lõpetas pianismi ajaloo ühe põnevama teose, Bellini ooperi “Puritaanid” teemadel kuue helilooja ühiselt komponeeritud “Hexameroniga” aastast 1837. Kui nüüd eesti pianistid tähistaksid 180 aasta möödumist sellest 30. märtsil kontserdiga ülikooli aulas, oleks see lihtsalt suurepärane!
Tartu oli XIX sajandi esimesel poolel hinnatud kontserdilinn, enne Liszti esines Tartus kuulsatest pianistidest näiteks 1838. aastal virtuoosse ungarlase rivaal Sigismund Thalberg, aga paar aastat peale Liszti 1844. aastal kolme kontserdiga ülikooli aulas Clara Schumann, kellele Liszt oli Tartut kõvasti reklaaminud. Nii Thalberg kui Clara Schumann peaksid ülikooli seinal pälvima mälestusplaadi, nagu see on juba pandud Lisztile (2012).
Teine leid varukogu väiketrükiste hulgast rõhutab ooperilavastuste järjepidevust XX sajandi algul Tallinnas. Pärast Laial tänaval asunud Tallinna Saksa teatri mahapõlemist 1902. aastal ja Pärnu maantee äärde ajutise ehitisena püstitatud Interim-Teatri sama saatust 1905. aastal killustus ooperietenduste andmine saksakeelsete professionaalide ja saksa seltskonna asjaarmastajatest lauljate-näitlejate vahel, kasutades etendusteks linna teisi avaramaid saale. Et 1909. aastal samuti oopereid lavale toodi, pole meie teatriajaloos mainitud. Nüüd ilmus lagedale Friedrich von Flotowi ooperi “Martha” kavaleht, millelt loeme, et Tallinnas väga armastatud ja varem mitmeid kordi lavastatud “Marthat” mängiti detsembris 1909. aastal praegusesse Tammsaare parki ehitatud kinos “Metropol”. Etenduse dirigent ja lavastaja olid professionaalsed teatriinimesed, kuid trupp koosnes ilmselt amatööridest ning etenduse tulu oli mõeldud Saksa teatri uue maja (nüüdne Eesti draamateater) ehitustöödeks (viimane avati 1910. aastal). Kahepoolne illustreeritud värviline kavaleht on ühtlasi kaunis näide juugendlikust kujunduskunstist.
Küsimus aga, miks nendest kavalehtedest varem ei teatud, on lihtne: kahetsusväärselt ei võeta akadeemilises raamatukogus mingit siinkirjutajale arusaamatut bibliografeerimise traditsiooni järgides väiketrükiseid (plakatid, kavalehed, kuulutused, piletid jne) eraldi arvele ning uurijal on neid seetõttu ka pea võimatu leida. Et aga selle raamatukogu Baltika kogud on kultuurilooline kullaauk, mis ootab kaevandajaid, pole küsimus.
1Vt nt Geiu Rämmeri artiklit "Ühest Eesti auväärsemast visiidist. Franz Liszti kontserdid Tartus" ajakirjas Muusika, 2011 nr 10. Samuti Alo Põldmäe “Liszt Tartus”, Sirp, 7. IV 2011.
2Liszti kolmas kontsert Tartus oli 1. aprillil vene literaadile Faddei Bulgarinile kuulunud Karlova mõisas. Sellest on kirjutanud kultuuriloolane Malle Salupere, vt Tartu Postimees, 1. VI 2012, “Sõnade lummus ja loogika vaesus”. Toim.