_page-0001.jpg)
26. juunil 2019 välja kuulutatud rahvusooper Estonia algupärase eesti ooperi ideekavandite konkurss lõppes jaanuaris ideid üle vaadates tulemusteta. 1. novembriks tuli esitada kahe A4 lehekülje pikkune ideekavand, kus on välja toodud ooperi pealkiri, helilooja nimi, võimaliku libretisti nimi, tegelaskujud hääleliikide järgi ja dramaturgiline süžee stseenide kaupa. Eelmise konkursi võitis 2014. aastal Rasmus Puur ooperiga “Pilvede värvid”, mis on tänaseni rahvusooperi mängukavas. Nüüdsele konkursile laekus 16 kavandit 13 heliloojalt. Rahvusooperi pressiteates öeldi tulemuste kohta, et “kavandite seas oli mitmeid eriilmelisi ja tugevaid originaalkäsitlusi, kuid paraku ei leidunud nende hulgas rahvusooperi repertuaariplaanidega haakuvat ideed.”
Tulemusteta jäänud ideekonkurssi käsitleti Postimehes Alvar Loogi vestlusringis, kus osalesid heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill, dirigent Tõnu Kaljuste ja helilooja Ardo Ran Varres, ning Sirbis, kus ilmus Maria Mölderi intervjuu rahvusooper Estonia peadirigendi Arvo Volmeriga.
Arvo Volmer nimetas oma intervjuuvastustes konkursi tulemusteta jäämise põhjusteks võibolla liiga lühikest etteteatamist. Ta nentis ka, et ideede hulgas oli valdavalt eesti aines ning plaane ooperi aluseks võtta kirjandusteos, nagu näiteks Jaan Krossi “Keisri hull”, samuti polnud tema hinnangul esitajate hulgas palju sellise taustaga heliloojaid, kellelt võiks oodata täiemõõdulise ooperi kirjutamist. Arvo Volmer ütles ka, et kavas on teha uus konkurss, kus peaks täpsustama reglementi ning tuleks kaasata kultuuriministeerium, rahvuskultuuri fond või tellida konkreetsetelt heliloojatelt. Tema sõnul ei saa rahvusooper olla ainuüksi kultuuritempel, vaid tuleb ka arvestada repertuaaris sellega, mis müüb ja mille peale publik saali tuleb, kuna institutsiooni on viimased kakskümmend aastat sügavalt alarahastatud.
Heliloojate liidu esimehe Märt-Matis Lille sõnul algas konkurss üsna suure kommunikatsiooniprobleemiga, kuna heliloojate liitu unustati konkursi väljakuulutamise kohta info saata. Ta avaldas ka imestust, et heliloomingut hindavasse komisjoni ei olnud kaasatud heliloojat või muusikateadlast. Ta ütles: “Täiesti vaeslapse ossa on jäänud rahvusooperi regulaarsed tellimused heliloojatele. Kuidagi peavad ju uued “Cyranod”, “Reigi õpetajad” ja “Wallenbergid” sündima. Kui suurem osa heliloojaid üldse suurele lavale kirjutamise kogemust ei saa, siis ei saa ju selles žanris oodata ka suuri õnnestumisi.”