_page-0001.jpg)
Kas eesti keeles on võimalik bluusi laulda? Miks mitte, kui tekstid on kirjutanud Aapo Ilves. Antud plaadil on küll tegemist XX sajandi alguses Ameerika Ühendriikides levinud vodevillibluusi ehk klassikalise naisbluusi tekstide tõlgendustega. Siin esitletud palu on omal ajal tuntuks laulnud näiteks Bessie Smith ja Ruth Henderson. Ära on toodud ka originaaltekstid, millest tõlkija pole jäigalt kinni hoidnud, vaid püüdnud maakeeli edasi anda nende sajanditaguste naerulsui lauldud võõramaa nutulaulude loomust. Inimsoo häda ja viletsus kestab aga üle aegade ja nagu laulude esitaja Kaisa Maria Ling plaadi põhjalikus saatesõnas tõdeb, sobivad need tekstid ka tänasesse Eestisse justkui valatult. Mõne loo puhul on valitud esitamiseks siiski ingliskeelne originaal, ent plaadivihikusse on lisatud ka Ilvese tõlge. Plaati läbivast bravuurikast joonest eristub meeleolult lüürilisem “Nukker bluus”, mille laulupartiid toetavad Rene Paul klaveril ning Erki-Andres Nuut elektriorelil. Tartu bluusiklubi kasvandikku Kaisa Lingi saadavadki sel albumil põhiliselt noorema põlve muusikud, kuid lisaks enamiku kontrabassipartiisid sisse mänginud Argo Toomelile teeb lühikese väärika etteaste ansamblist In Spe ja Vanemuise sümfooniaorkestrist tuntud Vello Annuk. Lood on üles võetud stuudiokontserdina, toetudes oskuslikele pillimeestele, mitte tehnilistele trikkidele. Digitaalajastu võimaluste üleküllasuse taustal mõjub selline askeetlik lähenemine värskendavalt. Tõsi, paaris palas teeb külalisena kaasa Bostonist pärit trompetist Jason Hunter, kelle partiid on üles võetud suure lombi taga ja läbi õhu Tartusse saadetud. Kokkuvõttes on album hariv ja kosutav kuulamine. Lisaks muule olulisele tuletab Kaisa Ling Thing oma plaadiga meile meelde, et bluusi ajalugu ei koosne vaid pikast reast üksteisega võistlevaist elektrikitarridega meestest, nagu kergesti kujutlema kipume. Sama palju kuulub bluus neile tublidele naistele, kes oma pürgimustes olid enese teadmata oma ajast ja selle tavadest kaugel ees.