• Muusika

Estonia kontserdisaalis virvendavad veebruaris “Virmalised”

Mihkel Poll. FOTO KAUPO KIKKAS

12.–16. veebruarini toimub klaverimuusika festivali “Virmalised”, kus meie tänased parimad kontsertpianistid esitavad esmakordselt taasiseseisvunud Eesti ajaloos saja aasta jooksul loodud Eesti klaverimuusika paremiku. Vabariigi 100 aasta juubelile pühendatud festivalil mängitakse ka uudisheliloomingut. Üles astuvad eri põlvkondade pianistid: Ivari Ilja, Peep Lassmann, Ralf Taal, Irina Zahharenkova, Mihkel Poll, Johan Randvere, Sten Lassmann, Kristiina Rokashevich, Mati Mikalai, Age Juurikas, Sten Heinoja, Kristi Kapten, Marko Martin, Tanel Joamets, Kai Ratassepp ja Maksim Štšura. Festivali kunstilised juhid on Mihkel Poll ja Sten Lassmann. Eesti muusika on küll nii õpilaskontsertide kui ka näiteks noorte pianistide konkursside kavades alati esindatud, aga kas meie kontsertpianistid ei esita seda piisavalt, et tuli mõte eesti muusikale keskenduv festival korraldada?

Mihkel Poll, pianistide liidu juhatuse esimees: Mõte festival korraldada tekkis seoses Eesti vabariigi saja aasta juubeliga. Tahtsime sel puhul anda ülevaate Eesti klaverimuusika parimatest teostest meie väljapaistvaimate pianistide esituses. On tõsi, et Eesti klaverimuusika esitusi on, aga meie esindussaalide lavadel neid väga tihti ei kuule. “Virmaliste” festivalil tahtsime tõsta fookusse meie kontsertpianistide poolt enim armastatud teosed.

Virmalised on väga ilus kujund. Millised virmaliste teemalisi teoseid veel Tubina samanimelise sonaadi kõrval kuulda saab? Kuidas kava üldse kokku pandi?

Kavasse said valitud teosed Eesti klaverimuusika kullafondist, helitööd, mis on leidnud püsiva koha meie pianistide repertuaaris. Kava koostades püüdsime leida kompromissi pianistide eelistuste ning teoste vahel, mida festivali kavas kindlasti näha soovisime. Konkreetselt virmalistega seotud teoseid nimetada on raske, küll aga on virmalised kui kujund kaudselt mõjutanud Eesti heliloojate loomingut, seda kohtab kasvõi näiteks “Virmaliste sonaadi” kõrval mitmetes teistes Tubina teostes.

Kas festivali kavas on ka mõni teenimatult unustuse hõlma vajunud heliteos?

Viimasel ajal vähem kuuldud helitöödest võiks nimetada näiteks Kuldar Singi 1. klaverisonaati, Tarmo Lepiku “Musica quasi una sonata’t”, Mari Vihmandi “Eskiis 02”, aga ka Veljo Tormise prelüüde ja fuugasid ning Eino Tambergi “Partiitat” op. 40. Kõik suurepärased teosed!

Kas rõhk on pigem eesti muusika klassikutel või uuemal muusikal?

Kuigi festivali rõhuasetus on Eesti klassikutel, siis kuulda saab ka uuemat heliloomingut ning uudisteoseid. Igal kontserdil tuleb ettekandele üks spetsiaalselt “Virmalisteks” kirjutatud teos, heliloojateks Tõnis Kaumann, Tõnu Kõrvits ja Jüri Reinvere.

Kas eos on ka juba mõne järgmise, samuti mõne kujundi ümber ehituva klaverifestivali idee? Kas on plaan korraldada midagi regulaarselt?

Loodame väga, et seekordsest esimesest “Virmaliste” festivalist saab traditsioon! Eesti interpreetide liidu poolt ellu kutsutud idee eesmärk on tõsta fookusse Eesti interpreedid ning Eesti muusika. Seekordne sündmus on pühendatud Eesti pianistidele ning klaverimuusikale, aga kes teab, võibolla on järgmise festivali keskmes hoopis Eesti keelpilli- või puhkpillimängijad!

Küsitlenud Virge Joamets