• Nele-Eva Steinfeld, muusikaajakirjanik

Liszti kadunud ooper “Sardanapalus”


Cambridge’i ülikooli akadeemik David Trippett tahab sel suvel publiku ette tuua Liszti ooperi “Sardanapalus”, mis on pooliku käsikirjana seisnud riiulis 170 aastat ja mille olemasolust teadsid üksnes vähesed Liszti-uurijad. Ooperi käsikiri asub Weimaris Liszti arhiivis. Helilooja tegeles materjaliga aastatel 1849–1850, mil asus elama Weimarisse, olles loobunud kontsertpianisti rändurielust. 1850. aastaks valmis ooperi esimene vaatus, mis on tänaseni ainus teadaolev materjal teosest. Info ooperi varasemate ettekannete kohta puudub.

Trippett avastas Liszti teose juba kümme aastat tagasi ning on viimased kaks aastat sellega põhjalikku tööd teinud. Kümneminutine ooperifragment kantakse ette tänavu juunis mainekal BBC Cardiffi laulukonkursil. Trippetti sõnul on see muusika segu itaalia lüürikast ja Liszti harmoonilistest uuendustest ning erineb muust ooperimuusikast üsna olulisel määral. Teos on loodud ajal, mil Liszt puutus esmakordselt kokku Wagneri ooperitega. Käsikiri on 111-leheküljeline, välja on kirjutatud vokaal- ja klaveripartiid. Olemasoleva materjali annab kommenteerituna välja Editio Musica Budapest (Universal Music Publishing) 2018. aastal. Liszti teos põhineb lord Byroni samanimelisel tragöödial, mis räägib rahuarmastavast Assüüria kuningast Sardanapolost, kes on pigem huvitatud naistest kui sõjast ja poliitikast ning kes usub naiivselt inimkonna headusse. Kuningas langeb aga mässuliste lõksu ning põletab end elusalt koos kallima Mirraga. Trippetti sõnul ei ole teada, miks Liszt ooperi pooleli jättis, kuid õnneks on olemasolevas käsikirjas piisavalt muusikalist infot, et teose mõte ja ideed kuulajatele ka tänapäeval arusaadavad oleksid.