Festivali tippsündmus oli Robert Jürjendali juubelikontsert. FOTO RENE JAKOBSON

IX Viljandi kitarrifestival 11. – 15. X

Vist mainisin seda ka viimati, kui mul paluti Viljandi kitarrifestivalist ülevaatlik lugu kirjutada, et iga festival on paratamatult ikka mingil määral oma korraldaja nägu. Nii nagu “IdeeJazz” peegeldab Oleg Pissarenko maitse-eelistusi ja “Jazzkaar” oma aastaringse programmiga on paljuski Anne Ermi kujundada (kuigi muidugi mitte ainuisikuliselt), on ka Viljandi kitarrifestivali esinejad kindlasti sellised, keda Ain Agan ja tema tiim iga kell tingimusteta oleksid nõus kuulama.

Programmipoliitika peegeldab järjepidevust ja põhimõttelisust. Üks põhimõtteid on pakkuda noortele kitarristidele võimalust näha lähedalt, nii kontsertide kui meistrikursuste vormis, selliseid olulisi, isegi ehk mingis mõttes krestomaatilisi muusikuid, kelle nimi ei pruugi laiemale üldsusele kuigipalju öelda. Need ei pruugi olla ka ilmtingimata publikumagnetid ja säravad staarid. Seda sümpaatset joont on Ain Agan järjekindlalt ajanud.

Ma pole küll külastanud Viljandi kõiki seni toimunud üheksat kitarrifestivali, ent siiski piisavalt, et proovida teha mõningaid üldistusi ja võrdlusi. Sel aastal torkas üldpildis silma, et enam tundus olevat programmis rokki ja elektroonikat, kogusummas ilmselt ka hüppeliselt rohkem detsibelle kui kunagi varem.

Kitarriorkestrist sooloõhtuni

Alustaksin nii-öelda rohujuure tasandilt, nagu on kombeks viimasel ajal kõige kohta öelda. Üks olulisemaid projekte festivali ajaloos on olnud kitarriorkester: mõni korüfee Eestist, vahel ka välismaalt, tuleb ja teeb maksimaalselt nädala jooksul noortega tööd, paneb neist kokku orkestri ja jagab näpunäiteid. Varem on olnud lisaks orkestri jaoks spetsiaalselt kirjutatud või seatud lugudele ka noorte sooloetteasteid, mis on alati olnud põnevad ja väikese võistlusmomendiga. Eriti tore mälestus on ajast, mil see kontsert toimus Viljandi muusikakooli saalis. Seekord piirduti suhteliselt lühikese kontserdiga ja ma tunnistan, et eelmine kirjeldatud formaat meeldis mulle märksa rohkem. Loomulikult võis põhjus olla ka selles, et tänavu oli orkestris osalejaid tavatult, suisa rekordiliselt palju, üle 20.

Loe edasi Muusikast 12/2016

Samal teemal

30 aastat Tallinna klavessiinifestivali
Gośka Isphording esitamas festivalil nüüdismuusikateost.
Foto Kris Moor

30 aastat Tallinna klavessiinifestivali

1996. aastal “Klavessiinipäevade” nime all alustanud Tallinna klavessiinifestival tähistas tänavu oma 30. aastapäeva.…
Rebased Tallinnas ja Berliinis
“Väike kaval rebane” Rahvusooperis Estonia – Kristel Pärtna ja Helen Lokuta.
Foto Rünno Lahesoo

Rebased Tallinnas ja Berliinis

Leoš Janáčeki ooper “Väike kaval rebane”. Esietendus Rahvusooperis Estonia 30. jaa­nuaril ja Berliini Riigiooperis…
Pärnu sümfooniakontsertide embuses
Pärnu Linnaorkester, dirigent Mikk Murdvee ja solist Madis Sikk.
Foto Tõiv Jõul

Pärnu sümfooniakontsertide embuses

5. märtsil toimus Pärnu kontserdi­majas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsert “Meresümfoonia”, kus Edward Elgari…
“Roadtrip” – Aavik Duo carte blanche
Aavik Duo.
Foto Rene Jakobson

“Roadtrip” – Aavik Duo carte blanche

Kevade hakul sai publik osa Aavik Duo uusimast kontsertprojektist “Roadtrip”. Juba…
Ajakiri Muusika