Galina Grigorjeva teine autoriplaat “Nature morte” on kahtlemata väärikas kaaslane menukale esikalbumile “In paradisum”. Albumil on teoseid Galina Grigorjeva erinevatest loomeperioodidest ja erinevatele koosseisudele, mis võimaldab jälgida suhteliselt pikka etappi helilooja loomingust ja pakub kaunist läbilõiget Grigorjeva loomingust alates õpinguaastail vene rahvaluulele kirjutatud segakoorisüidist “Svjatki” kuni ebamaiselt kauni “Salve Reginani” (vokaal- ja keelpillikvartetile). Lugude valik ja järjestus on väga õnnestunud, tuues esile iga loo erilisuse. Plaadi põhiesineja on Eesti Filharmoonia Kammerkoor kunagise peadirigendi Paul Hillieri juhatusel. Meie koori ettekandes kõlavad “Svjatki”, “Diptühhon” (meeskoorile), “Nature morte” ning “In paradisum”. Esitus on keskendunud, detailitäpne, tunnetades sügavalt helilooja taotlusi; kõla kaunis, sageli hingekriipiv. Teostes “Diptühhon” ja “Svjatki” on ka suurepäraselt esitatud solistipartiid, eriti Iris Oja soolo “Svjatki” 3. osas. Taevalikult mõjuvad “Svjatki” osas “On saabunud kevade” koori ja sopran Else Torpi põimuvad liinid, mis loovad uue kevade ootuse ja lootuse. Albumi kuldlõike kohas on väga sobivalt ainus instrumentaalteos, põnevate kõlavärvidega “Lament”. Mängib Conrad Steinmann plokkflöödil, kes tõi teose esiettekandele ka Pärnu David Oistrahhi festivalil. “Lament” mõtiskleb abstraktsemal viisil samuti ajaliku elu üle.Galina Grigorjeva loomingu lahutamatu komponent on väga hoolikalt valitud sõna. Eriti võimsa filosoofilise üldistusjõuga pääseb see mõjule albumi nimiteoses “Nature morte” vene poeedi Joseph Brodsky ingliskeelsetele tekstidele. Brodsky poeesia peateemad on igavikulised – inimese ja ühiskonna suhted, valik hea ja kurja vahel, tõe otsimine ja seismine Jumala ees.Grigorjeva muusikal on niivõrd tugev energeetiline väli, erakordne hingestatus ja väljendusjõud, et see lihtsalt ei saa jätta kedagi ükskõikseks. Võime olla õnnelikud, et ukrainlanna Galina Grigorjeva jagab meiega Eesti kultuuriruumis oma imelist loomingut, milles kõlavad slaavi kõrgkultuuri väärtused: vaimne sügavus, hingeline puhtus, piiritu empaatia, püüd mõista elu kogu selle komplekssuses. Tema loomingus on jumaliku armastuse väge, pühadust ja valgust, mis tõstab kuulaja kõrgemasse dimensiooni, annab rahu ja lootust.

Samal teemal

Kaheksa peegeldust Pärdist
“Pärt & Eller” muusikamajas Ukuaru: ERSO ees Maria Listra ja Tõnu Kaljuste.
Foto Siim Vahur

Kaheksa peegeldust Pärdist

Pärdi päevad 2026

Suve sädelev lõppakord
Festivali lõppkontsert, esiplaanil festivali kunstiline juht Anna-Liisa Bezrodny.

Suve sädelev lõppakord

Suve lõpp ja sügise algus ning eriti selle südames paiknev lõikuskuu tunduvad muusikamaastikul pakkuvat küllalt viljakat…
Kolm pilku Sir Simon Rattle’ile
Sir Simon Rattle.
Foto Astrid Ackermann

Kolm pilku Sir Simon Rattle’ile

Eesti Filharmoonia Kammerkooril (EFK) on olnud aastakümnete jooksul võimalus töötada väga paljude dirigentidega. Mõned…
Ajakiri Muusika