Hiiglaslik Arsenale kompleks Veneetsia idaosas, Ca’ Giustinian Püha Markuse väljaku vahetus naabruses … need on Veneetsia muusikabiennaali traditsioonilised kontserdipaigad ja selle ruumikontseptsiooni püsivad alustalad, kus pakutakse igal aastal uusi elamusi. Biennaal on olnud kogu aeg muutuste tuules, värskuse tagavad uued kollektiivid ja pidevalt muutuv üldpilt nüüdismuusika rollist ühiskonnas.
2016. aasta festival oli juubelibiennaal, väike juubel ka praeguse kunstilise juhi Ivan Fedele jaoks, kes on biennaali muusikalist menüüd kujundanud viimased viis aastat ning täidab seda ülesannet veel vähemalt 2019. aastani. Vaadates korraks tagasi möödunud ajale, näib, et Fedele on iga uue aasta ja erineva kontseptsiooniga sügavuti mõtestanud ja laiendanud nüüdismuusika mõistet ning püüdnud kokku tuua äärmusi – minimalismi ja maksimalismi; klassikalist Euroopa kultuuriruumi ja meie jaoks kaugemaid muusikatraditsioone Türgist ja Lähis-Idast; elektroonilist muusikat, visuaali ja akustilist loomingut. Fedele on võtnud fookusse erinevate kunstiliikide sümbioosi muusikaga. 2014. aastal, esimest korda biennaali ajaloos, lavastati uudisteos “Indigene”, mis ühendas muusika, filmi, teatri ja tantsu üheks tervikuks. Muusika ja visuaalse kunsti sidumine on aasta-aastalt järjest enam kinnistunud ning saanud biennaali loomulikuks osaks, seda nii otseselt visuaalse muusika kui ka algusest lõpuni kunstniku ja helilooja koostöös sündinud teoste näol.
Kuldlõvisid ehk elutöö preemiaid on jagatud neile heliloojaile, kes on rikastanud muusikamaailma ülimalt isikupärase ja selgelt eristuva stiiliga ning kelle panus meie aja muusikasse on hindamatu. Selles auväärses nimekirjas on Pierre Boulez (2012), Sofia Gubaidulina (2013), Steve Reich (2014), Georges Asperghis (2015) ja sellest aastast Salvatore Sciarrino.
60. Veneetsia biennaal pakkus väärikale festivalile omaselt kaasaegset muusikat parimas esituses – seekordsele festivalile oli kutsutud teiste hulgas London Sinfonietta, Bang on a Can All-Stars New Yorgist, Divertimento Ensemble Milanost, Ensemble Modern Frankfurdist, Ensemble Orchestral Contemporain Lyonist, Les Percussions de Strasbourg, Ensemble Accroche Note samuti Strasbourg’ist ning esmakordselt biennaali ajaloos meie nüüdismuusika lipulaev ansambel U:.
Loe edasi Muusikast 12/2016
