Folgihuvilistele teeb rõõmu, et mullu varakevadel jazziklubis Philly Joe’s alguse saanud pärimusmuusika sari “Pärimusoon” jätkub ka tänavu. “Pärimusooni” sügisene avalöök avas ka minu kontserdihooaja. Esines rootsi-norra ansambel Rim, mille liikmed olid just lõpetanud õpingud programmi “Nordic Master of Folk Music” raames, kus õppimine kestab kaks aastat, semestri kaupa neljas Skandinaavia muusikakõrgkoolis. Eestis käis Rim oma lõpetamisjärgsel tuuril ning andis hoolikalt läbi mõeldud ja komponeeritud kontserdi, mis kulges lugudest põimitud pika etendusena. Muusikud sarnanesid näitlejatega, haarates ja täites lavaruumi oma kohalolekuga ja publikusse suunatud tungiva pilguga. Muusika oli kavalalt sätitud liikuvateks helipiltideks, mis vahetusid ja lõid muinasjutu jutustamise tunde. Kohati oli tunda minimalismi sugemeid, eriti ansambliliikmete omaloomingus, aga ka traditsiooniliste lugude seadetes. Mängiti kaalutletult ja maitsekalt dünaamika ja rütmiaktsentidega. Kõige põnevam oli ansambli tõlgendus Soome tangost – autentne ja lugupidav, samas uuekõlaline ja ootamatut naudingut pakkuv.
2015. aasta olulisim uus kooslus Eestis on minu arvates Puuluup – kaks meest, kaks hiiu kannelt ja looper. Duo esines muu hulgas Rock Café hooaja avamisel ja Viljandi sügisesel lõikuspeol. Ramo Teder, tuntud Pastaca nime all, otsib muusikas just pigem lo-fi ja pungi kõlasid. Marko Veisson on Ramole täiuslik mängukaaslane, täiendades Ramo kõrget häält mahedalt madalama häälega ja andes Pastaca poeetilistesse jaburdustesse oma väärtusliku panuse. Puuluup on süüdimatult žanre segav folkpungi punt, mille iga kontsert pakub humoorika etenduse. Lõikuspeo kontserdil tegi kaasa ka võibolla tulevikuski kohatav hiiu kandle orkester.
Lõikuspeol pakkus kirkaid hetki Silver Sepa kogumajakontsert, kus Silver liikus Pärimusmuusika Aida eri ruumides koos publikuga ja mängis kõike ettejuhtuvat, kaasates muusikategemisse ka publikut. Kontserdi lõpetas efektne tordivulkaani ja suitsuanduri duett aida garderoobis. Põnevusega oodatud Eeva Talsi ja Casey Driesseni kontsert oli ootuspäraselt äge, vahedust ja vahetust lisas kontserdi kordumatus. Casey ja Eeva mängisid võrdse osavusega teineteise rahvamuusikat ja pakkusid tõelist naudingut. Päeva viimane oli tantsumaja sissejuhatav Gjangsta uue plaadi esitluskontsert. Tegutsemispausilt naasnud neli Viljandi keelpillimängijat tõlgendasid ülemeelikus võtmes tantsulugusid. Nende muusika on küll kuulamiseks, mitte tantsimiseks. Tantsumajas kõlas rahvamuusika selle traditsioonilisemal kujul – peale lõikuspeo kontsertesinejate mängis tantsuks ka Juhan Uppin, suurepärane tantsumuusik ja imetlusväärne lõõtsakuninga Karl Kikka ja päkarauakandle vanameistri Aksel Tähnase traditsioonide edasikandja.
Loe edasi Muusikast 2/2016
![Särav “ACCORDIONF[est]”](https://www.ajakirimuusika.ee/wp-content/uploads/sites/16/2025/12/Sirp-45_0034__art_r1-1024x575.jpg)
