Elletuse uus ilme

Kitarrist Paul Danieli juhitud ansambel Elletuse (alguses Helletused) on tegutsenud pikka aega, ehkki aina muteeruva-roteeruva koosseisuga. Seitsmeliikmelist kollektiivi pidevalt töös hoida ja “maha müüa” ongi Eestis võimatu. Meil on jazzis, aga ka muus kitsama sihtgrupiga muusikas ülekaalus “projektid” – kolm proovi, kolm kontserti ja kõik. Kui hästi läheb, on proove ja kontserte rohkem, aga püsiva koosseisuga pidevalt tegutsev ansambel võrdub Eestis utoopiaga. See on võimalik vaid kõrtsides ja klubides esineva “igamehemaitsele” vastava bändi puhul.

Elletuse on enam kui dekaadi pikkuse tegutsemisaja jooksul hoidnud fookuses Eesti regilaulu, mida Paul Daniel on arranžeerinud väga vaheldusrikka värvipaleti ja tekstuuridega, suunates vanu viise (etno)jazzi voolusängi. Elletuse teine plaat “Laul jookseb ehenna” on selle otsast lõpuni vaimustav kinnitus. Nüüd on väljas kolmas plaat “Ilu sõitis jõge pidi”, mida esitleti 15. oktoobril kontserdil Kumus. Osaliselt jätkab Elletuse vanal rajal ja see pool plaadi materjalist, mis tugineb rahvaviisile (sealhulgas vaimulikele rahvalauludele) oli kontserdi mõjuvam osa. Teise poole moodustas Danieli omalooming, tekstide autoriks Kristiina Ehin (kes siis veel). Kontserdi avalugudes jäi mulle kõrva mõneti stevereichiliku faasivahetusega ja ühes loos ka afromuusika elementidega materjal, sellele järgnes aga mitu pala, kus tõusis pinnale Eesti moodi proge ja rockooperile omane pateetika, viimast markeerimas Lauri Saatpalu esitatud sõnaline “kuuldemäng”. Maitseasi muidugi, aga mind need lood ei vaimustanud, pannes mõtlema, et vähemasti Elletuse kontekstis jääb helilooja Daniel arranžeerija Danielile alla. Regilaul on lihtne, kuid selle lihtne ilu sõidutabki heliloojaid oma jõge pidi, olgu tegemist Kreegi, Tormise või Kõrvitsaga.

Elletuse uues koosseisus astusid Paul Danieli kõrval lavale Joel-Rasmus Remmel klaveril, Peedu Kass bassil ning Ramuel Tafenau ja Aleksandra Kremenetski trummidel. Laulsid Liisi Koikson ja Liina Saar, külalisena käis laval ka saksofonist Raul Sööt. Kahe trummari kasutamine oli hea leid, see lisas kõlapilti rikastavaid detaile. Kontsert uue kavaga on kogetud, jääb üle kuulata sama muusikat ka plaadilt.