Karavan kulgeb edasi

Mart Soo ja tema kaaskulgejad. FOTO RENE JAKOBSON

Pea neli aastat tagasi üllitas kitarrist Mart Soo oma debüüt-sooloplaadi “Kulg”, millel kaasalöövaid muusikuid tituleeriti plaadiümbrisel Kulgejateks. Tänavu veebruari hakul võis Kulgejaid jälle näha-kuulda, nii kontserdil kui ka Klassikaraadio ülekande vahendusel. Läksin minagi uudistama, kuhu muusikaline retk vahepealsete aastatega jõudnud on.

Hakatuseks tuleb märkida, et reisiseltskond on vahepeal muutunud. Juba nelja aasta tagustel plaadiesitluskontsertidel liitus Kulgejatega lauljatar Tuuli Velling, asendades albumi salvestamisel osalenud Helin-Mari Arderit. Nüüdseks oli ka kontrabass teatepulgana isa Taavo Remmelilt poeg Heikkole üle antud. Endiselt on Soo kõrval Raun Juurikas klahvpillidel ja Brian Melvin trummidel.

Mart Soo on praeguses Eesti jazzis üks püsivamaid nähtusi. Kuna 3. veebruaril Kumus toimunud kontsert sattus bändi noorima liikme hällipäevale, saime teada, et Soo mängis jazzi ka Heikko Remmeli sündimise päeval – koos värske isa Taavo Remmeli ja Toomas Rulliga. Tol mälestusväärsel õhtul pühendati maimukesele pala “Child is Born”. Kui Mart Soo oma loomingu tausta valgustamist jätkas, selgus, et mõni kõlanud pala on Heikko Remmelist vanemgi. Plaadi “Kulg” avalugu “Eemal” on kirjutatud juba kolmkümmend aastat tagasi. Et nii pika ajavahemiku jooksul muude koosseisude (eelkõige Weekend Guitar Trio) kõrvalt kirjutatud teosed omavahel sedavõrd ühtse terviku moodustavad, annab tunnistust Mart Soo loojakäekirja sõltumatusest ja erisusest.

Lisaks plaadile “Kulg” jäädvustatud paladele kõlasid kontserdil ka mõned uuemad lood. Muusikalise matka suund on jäänud samaks ning see loob mulje mineku pidevusest ja korduvusest. Huvitaval kombel ei mõjunud need kordused väsitavalt, vaid lisasid teekonnale mingit majesteetlikkust ning vaat et igavikulist mõõdet, justkui oleks tegu lindude rände või ookeani hoovustega. Jääb üle soovida Mart Soole järjepidevuse jätkumist ja valitud kursil püsimist.