_page-0001.jpg)
Eesti klaveriehituse 237-aastase ajaloo alguskümnendeil, ajal, mil oma arengu haripunkti hakkas jõudma haamer- ja tahvelklaveri ehitus, eristus eredalt esimeseks eestlaseks peetud klaverimeister Hans Heinrich Falck. 15. aprillil möödus tema sünnist 225 aastat.
Hans Heinrich Falck sündis 1791. aastal Järvamaal Ambla kihelkonnas Järvajõe külas (praegune Tamsalu vald) sealse möldri Niklas Falcki ja tema eestlannast abikaasa Gertrude Koppelsohni pojana. Hans Heinrichi isa Niklas soovis, et tema poeg peab enne kindla eriala valikut “nuusutama” erinevaid tegevusi. Pärast Tallinna kolimist 19. sajandi algul, pandi Hans omandama algteadmisi nii tisleri- ja kaupmeheametis, möldritöös kui ka kübarategemises. Keegi tuttav olevat soovitanud õppida ka klaverite valmistamist, millega pidi hea teenistus olema. Nii hakkas Falck 1814. aastast alates muu töö kõrvalt õppima ka klaverivalmistamist Peterburist tulnud meistri L. E. Erichi klaveritöökojas.
Falck on ise õppimise algust Erichi juures meenutanud nii: “Miks Erich mind kohe tehnilisse osakonda vastu võttis, on mulle arusaamatu. Töötasu sain 60 rubla kuus. Mulle anti parandada vana Regensburgi klaver, millel oli 5 oktaavi. Klaviatuurile olid märgitud tähed F, Fis, G, Gis jne. Ma ei teadnud, mida need tähendavad, ja küsisin seda meistrilt. Too andis mulle keerulise seletuse, rahuldades sellega mu teadmistejanu. Ma otsustasin selle tarkuse ära õppida ja uskusin, et sellega saan kohe pillivalmistamise selgeks. Ometi tuli see hoopis teisel viisil.
Kolme kuu möödudes jõudsin ma kolme klaveriga nii kaugele, et võisin häälestamise kallale asuda. Seda ametit ma veel ei osanud, ka meister ei tegelnud sellega, vaid kutsus härra G. Forbuse, kes oli muusikaõpetaja ja häälestaja. Viimane töö tõi talle palju sisse, kuna vähesed tegelesid sellega.” (Falcki poja Paul Th. Falcki väljaandest “Ein baltischer Bürger von altem Schrot und Korn”, Riga, 1914).
Georg Alexander Forbus töötas Erichi töökojas klaverihäälestajana ja oli ühtlasi Tallinna Pühavaimu kiriku organist. Forbusele avaldas muljet Falcki hea muusikaline kuulmine ja häälestamisvõtete kiire omandamine. Forbus soovitas Falckil ka klaverimänguga tegelda ja Falck hakkaski temalt klaveritunde võtma. Seitsme kuu pärast olevat ta suutnud juba tantsuks mängida ning sellega koguni raha teenida. Erichi juures teenitud rahaga avas Falck varsti oma isikliku tisleritöökoja, kus 1818. aastast lisandus muudele töödele klaverite remontimine ja nende häälestamine. Peagi algas ka tahvel- ja haamerklaverite valmistamine. Maa-aadlikud ei soovinud oma klavereid linna tuua, sest vedu oli kulukas ja nii läks tihti pisiremontki palju maksma. Falck leidis hea väljapääsu – käis ise mööda Eestit ringi ja parandas klavereid kohapeal. Kui ta ühes kohas pilli remontis, olid kutsar ja hobused teisest mõisast juba ukse ees ootamas, et viia meister kiirelt juba järgmise klaveri juurde. Tasu klaverite remondi eest oli hea – 15–25 rubla.
Loe edasi Muusikast 5/2016