Sellist paganlikku pealkirja kannab CD, millel kõlavad Mart Saare laulud, mis loodud ajavahemikus 1905–1960. Plaat on salvestatud EMTA kammersaalis (helirežissöör Tanel Klesment), selgitava sissejuhatuse on kirjutanud muusikateadlane Tiia Järg.
1979. –1982. aastal salvestati Vardo Rumesseni koostatud valik Mart Saare tohutust laululoomingust. Värske CD on väga teretulnud lisa sellele, meenutamaks noorematele põlvkondadele, kuivõrd väärtusliku muusikaga on tegu. Väärtuslik pole mitte ainult Saare helimaailm, vaid ka folkloorsed tekstid, mis on plaadil ülekaalus. Kahe sõbra, Karl-Eduard Söödi ja Ernst Enno sõnadele on kolm laulu, ei puudu ka Juhan Liivi ja Anna Haava tekstid.
Laulja ja pianist on kümneaastase koostöö jooksul õppinud teineteist tundma ja tunnetama. Mati Turi kasutab uskumatult julget värvigammat. Lauludes “Mis see oli?”, “Ennemuiste”, “Olin enne eidekodu”, “Lauliku talveüksindus” ja “Lauliku lapsepõli” ei pelga ta olla õrn ja soe, kasutades samas saladuseaimdusest suureks valuks kasvavat crescendo’t. Laulus “Must lind” loovad ansamblipartnerid helipildi täis müstikat ja üksinduse kibedat valu. Martti Raide kõla on helisev, kuid ka faktuuri ülearust massiivsust vältiv – kõik on terviku loomise teenistuses, olgu tegu lüürika või eksaktse riukalikkusega.
See, et Mart Saar lõi veel küpses eas sellised kelmikad ja krutskitega laulud nagu “Lätsi küllä”, “Sonatiin” või “Tantsides”, ent samas ka hilist armastust väljendava “Sa kõige armsam mulle”, või kauni ülistusloo merele (“Ja meri laulis“ Ernst Enno sõnadele), on andnud kahe interpreedi kätte tänuväärselt kaleidoskoopilise materjali. Nad on osanud luua sellest maitsekalt vaheldusrikka koosluse. Peame olema tänulikud muusikutele, kes on taas tõstnud fookusse kindlasti Euroopa laululoojate paremikku kuuluva helilooja.
