_page-0001.jpg)
Teekond XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” poole on olnud tavapärasest pikem. Tõenäoliselt tänu oma erilisele ja sügavale juhtmõttele ning maailmas valitsevale üldiselt ebakindlale olukorrale kipub paratamatult aeg-ajalt pähe võrdlus vanatestamentliku kõrberännakuga, kus rahval tuli oma pikal teekonnal tõotatud maale kõiksugu raskusi trotsida. Selle piibelliku paralleeliga jätkates võib aga öelda, et küllap aitab laulu- ja tantsurahva usku hoida hiljutine võimas ilmutus – repertuaar, mis jõudis sellel kevadel kaunite kaante vahel nendeni. Sest eks osalejale algab ju laulu- ja tantsupidu siis, kui dirigent või tantsuõpetaja uue peo õppematerjalid esimest korda proovi kaasa toob ja paberile trükitud laulud-tantsud proovisaalis esimest korda helisema hakkavad. Vaatame, kuidas on kulgenud ettevalmistused ja mis seis on praegu, aasta enne pidu. Mõtteid esmakohtumisest repertuaariga ning samuti oma igapäevatööst kollektiividega jagasid dirigent Ilona Muhel (töötab Püha Johannese koolis ja lastekooriga Ellerhein), Põhja-Pärnumaa ja Tori valla rahvatantsuõpetaja Tiina Saar ning Tartus folklooriklubis Maatasa töötav rahvamuusikakollektiivi juhendaja Helin Pihlap.
Teekond läbi koroonahooaegade
Kui koroonaviirus poleks maailma vahepeal pantvangi võtnud, oleksime XIII noortepidu pidanud juba sel suvel ning seega tähistanud ka noorte laulu- ja tantsupeo traditsiooni 60 aasta juubelit, kuna esimest korda peeti toonase nimetusega koolinoorte laulu- ja tantsupidu 1962. aastal. Paraku olid kahel möödunud hooajal koori- ja orkestriproovid ning tantsutunnid koroona tõttu pikalt häiritud, mis sundis XIII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad ettevalmistusperioodi aasta võrra pikendama, et kollektiivid jõuaksid oma laulud-tantsud-pillilood ka võimalike uute piirangute korral selgeks õppida. Lisandunud aasta kohta on laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg öelnud, et selleks ta juhina tööle asudes kindlasti valmis ei olnud, kuid tagantjärele vaadates oli see ainuvõimalik otsus. Lisa-aasta jooksul on kollektiivid hakanud pandeemiatardumusest tasapisi taastuma: seda tõestab kas või käesoleva kevade kõikvõimalike kontsertide, festivalide ja piirkondlike laulu- ja tantsupidude rohkus.
Kunstiliste toimkondade vaatest võib lisa-aasta boonuseks pidada õppematerjalide – laulikute, tantsukirjelduste ja nootide – tavapärasest varasemat jõudmist kollektiivideni.
Lisa-aasta säravaimaks viljaks on aga Eesti Filharmoonia Kammerkoori, XIII noorte laulupeo kunstilise toimkonna ning mitmete lastekollektiivide ja solistide erakordses koostöös valminud tulevase peo kavas olevate kooriteoste häälepartiide helisalvestised. Ligi 350 puhtakõlalist partiid on Eestis loodud uudse digilahenduse abil kõigile laulupeoks valmistuvatele koorilauljatele harjutamiseks valmis ja laulupeo veebilehelt hõlpsasti leitavad.
Pärt Uusberg selgitab, et selle digilahenduse või “heebeldamise” abil, nagu seda projekti omakeskis nimetatakse, on võimalik kuulata mis tahes laulust mis tahes partiid nii eraldi kui koos vaikselt taustal kõlava kogutervikuga. Ühtlasi on võimalik sättida nivoosid oma parema tahtmise järgi ja teha kodus iseendale vägagi mitmekülgne “kooriproov”. “Eks kogu see ettevõtmine ole ka natuke pandeemia ja piirangutega seotud ning kui nüüd peaksid koroonapiirangud mingil kujul veel jätkuma, siis võib taoline rakendus osutuda kooride laulupeoks valmistumisel ülimalt vajalikuks,” nendib Uusberg.
Teekond laulupeole
Noor dirigent Ilona Muhel alustas oma kooridega XIII noorte laulupeo repertuaariga tööd kohe, kui noodid saabusid. “Mulle väga meeldib, et sel korral jõudsid noodid märgatavalt varem kohale. Koolikooridele on see hästi suureks abiks ja nii võiks jäädagi ka järgnevate laulupidude puhul,” räägib Muhel. Ta toob esile, et laulikud näevad ka väga ilusad välja. Kaanekujunduses on peo peakunstnik Mart Anderson kasutanud mitme Eesti kunstniku töid, mis lauljaid dirigendi sõnul väga kõnetab. “Tuntakse huvi, milline on teise liigi laulik ja kes on selle peal oleva teose autor. Lisaks ilule arendab see ka lapse silmaringi.”
Küsimusele kui suur loominguline proovikivi on töö laulupeo repertuaariga, vastab dirigent, et koolikooridele on laulupeo repertuaari omandamine suur väljakutse: “Pean silmas just tavakooli koore, kus ei ole muusikakallakuga klasse. Kindlasti on paljud õpetajad uue õppeaasta alguses olukorras, kus koor tuleb peaaegu uuesti üles ehitada, eriti praegu, pärast kaht väga ebastabiilset hooaega. Enamasti käib ajaga võidujooks, et saaks partiid selgeks ja mitmehäälsus kõlaks võimalikult puhtalt.”
Laulupeo kodulehel leiduva nn heebeldamise kohta ütleb Muhel, et see kindlasti toetab kollektiivijuhti: “Tähtis on aga see, et kui õpetaja annab lauljale ülesandeks iseseisvalt partiid kodus salvestise toel harjutada, siis tuleb ka õpetada, kuidas seda õigesti teha, et sellest kasu oleks. Tavakooli laps, kellel ei ole muusikakooli tausta, vajab selles tuge ja juhtnööre”.
Muhel rõõmustab, et mudilaskoori repertuaar on valitud väga lauljasõbralik, eriti arvestades seda, et kaks eelnevat õppeaastat on olnud keerulised ja töö kahehäälsusega habras, võibolla kohati olematu. “Mudilaskooride repertuaaris on parajal määral ühehäälsust ning kahehäälsus on hästi mugav, lapsele kergesti haaratav. Koolikoori puhul annab see suurema võimaluse rohkem tooni ja fraasiga tegeleda, kogu energia ei lähe häälepartiide omandamise peale,” toob ta näite. Tööd repertuaariga alustas Muhel liigilauludest. “Lastekoori puhul oleks küll mitmehäälsuse mõttes olnud lihtsam alustada ühendkoorist, mis on valdavalt kahehäälne, aga tajusin, et liigilauludest saadav energia on hästi sütitav ja lauljad on valmis veidi keerukamate partiide ning puhtalt kõlava kolmehäälsuse nimel pingutama. Tundus kohe, et liigilaulude repertuaar kõnetas lauljaid.” Lastekoori lemmikuks on kujunenud Olav Ehala laul “Tõeline jõud” ja noortekooril Veljo Tormise “Küla kuuleb”.
Kui täiskasvanute kollektiividel on enamasti repertuaaris hulk teada-tuntud palu, nagu Mihkel Lüdigi “Koit” või laulupidu lõpetav Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”, siis noored peavad ka need teosed millalgi esimest korda selgeks õppima. Kuidas noored neid laule mõistavad või kuivõrd need palad neid kõnetavad, on Ilona Muheli hinnangul suuresti õpetaja kujundada. “Lapsed on targad ja uudishimulikud ning janunevad selle järele, et keegi nendega arutleks ja vastuseid annaks. Väga tähtis on tekitada huvi ja meelestada õigesti. Mudilaskoorist lastekoori tulnud lauljad küsivad minult kohe esimese asjana, millal me hakkame “Ta lendab mesipuu poole” õppima,” räägib Muhel. Ta ütleb, et ka laulupeo juhtmõtte “Püha on maa” tähendusest rääkis ta lauljatele juba õppeaasta alguses. “Häälestasime end laulupeo meeleolule – see mõjus hästi ning lisas ootusärevust.”
Teekond tantsupeole
Suurte kogemustega rahvatantsuõpetaja Tiina Saar on noorte tantsupeo repertuaariga jõudnud tegeleda mõned kuud ning leiab, et tööd on ees kõvasti: “Repertuaar ei ole kerge, kuid on õpitav. Hea, et sel korral on rohkem aega valmistuda. Kui lastele tants meeldib, omandavad nad selle kiiremini. Aitab kindlasti see, kui tantsu olemus lahti seletada, et lapsed saaksid aru, mida kindlad liigutused tähendavad.” Lemmikutena on silma jäänud 2.–3. klassi segarühmade kavast Ulla Helin-Mengeli “Mängumops”, neiduderühma kavast Maria Uppin-Sarve loodud “Illos illotelles” ning samuti pererühmade kava.
Tantsupeo etendus “Sillad” on tantsulavastus, mis räägib inimese kasvamisest. Selle kohta, kuivõrd tantsijad tajuvad, et esinevad rühmaga tantsupeo etenduses teatud rollis, ütleb Saar, et vanemad tantsijad mõistavad seda kiiremini. Noorematele saab asi selgeks ilmselt alles suurel väljakul, kus on palju tantsijaid koos. “Eks ma püüan kõigile selgitada, et teeme ühist suurt asja, mis jätab kindlasti oma jälje nii ajalukku kui ka sinu südamesse,” räägib tantsuõpetaja. “Arutasime, mida “Sillad” üldse tähendab. Lastelt tuli palju toredaid mõtteid: et sõbra juurde saada, tuleb ületada sild, kuna ta elab teisel pool jõge; annad tantsides sõbrale käe, siis tunned tema puudutust – koos on tantsida julgem ja lihtsam. Üks tantsija ütles, et kui mõtleb oma vanavanemate peale, siis mõtetes jõuab nendeni ja see on mõtete sild,” toob Saar ilmekaid näiteid.
Ta kiidab ka seekordset tantsukirjelduste raamatut: “See on suureks abiks! Seal sisalduvad tekstid aitavad tantsijatele lahti seletada, mida autor või liigijuht mõtleb ja tunneb.”
Tantsuõpetaja ütleb, et tahaks enne ühe või teise liigi kasuks otsustamist tantse näha.
Ta nendib, et noorematele meeldivad rohkem lihtsama ja mängulisema sisuga tantsud. “On hea, kui tants pole väga tihe, st et tegevused ja sammud väga kiiresti ei muutu. Parem on õpetada, kui saab ühe tegevuse korralikult lõpetada ja alles siis alustada uut – muidu on väga sahmimine ja lihtsalt tormamine,” leiab Saar. Ta on märganud, et lapsed on muutunud mugavaks ega taha tihtilugu väga pingutada. Nad tüdinevad kiiresti ja kipuvad arvama, et ühest trennist on juba küll, et nad juba oskavad. Küsimusele, kui suureks loominguliseks väljakutseks on tavaliselt osutunud töö tantsupeo repertuaariga, vastab Tiina Saar, et kõik oleneb tantsijatest: “Mulle meeldivad väljakutsed, seepärast kasutan oma repertuaarivalikus pisut raskemaid tantse ja ka oma tehtud tantse. Ei saa tantsida kogu aeg “Kaera-Jaani” või “Kaks sammu sissepoole”. Lapsed peavad õppima mõtlema. See aitab arengule kaasa ja mina arenen koos tantsijatega.”
Teekond rahvamuusikapeole
Folklooriklubi Maatasa juhendaja Helin Pihlapi sõnul alustas ta repertuaariga eeltööd kevadel ning noortele tutvustab kava suvel. “Põhitöö läheb lahti uue hooaja sügisel, kui on valmis ka rahvamuusikapeoks loodud seaded. Rahvamuusikapeo ettevalmistus on meil pisut teistmoodi kui näiteks rahvatantsurühmadel, kes enamasti tegelevad tantsupeo tantsudega põhjalikult ja regulaarselt kogu hooaja vältel. Meie, rahvamuusikute puhul on pigem tavaline õppida palju erineva repertuaariga kavu lühikese ettevalmistusajaga. Niisiis on suur pidu meile küll väga südamelähedane ja eriline projekt, aga teisest küljest üks paljudest kogu hooaja jooksul ega mõjuta meie repertuaarivalikuid ja proove mitu hooaega ette,” selgitab Pihlap. Tema sõnul on paljud rahvamuusikapeo lood muusikutele juba tuttavad ja on neid palju mänginud. Samas peab ta ka oma igapäevatöös oluliseks tunda lugude tausta: “Niisiis oleme kaudselt selle ettevalmistusega tegelenud juba aastaid ja pigem jääb üle oodata konkreetseid selle peo seadeid.”
Õppematerjali osas Pihlap kiitusega kitsi ei ole: “Olen ka teistelt muusikutelt kuulnud palju kiidusõnu esiteks juba raamatute kujundusele ja kaanepiltidele. Krista Sildoja koostatud rahvamuusikapeo raamatud on väga põhjalikud ja sisukad. Tegemist on väga väärtusliku väljaandega, mis jääb kindlasti kasutusse ka tulevikus. Olen juba praegu leidnud sealt palju põnevat ka teiste liikide repertuaari ja tekstide kohta ning olen kuulnud, et raamatute vastu on huvi ka neil, kes peoga seotud ei ole.”
Rahvamuusik räägib, et võrreldes rahvatantsu ja koorilauluga on rahvamuusika valdkond kõvasti kirjum. “On suuri kapelle, on väikseid duosid-triosid, on kõrgharidusega rahvamuusikuid, lastekoosseise ja ka neid, kes alles täiskasvanuna pilliõpet alustanud,” loetleb Pihlap. “Kui koorid ja tantsurühmad on jaotatud vanuserühmade kaupa, siis rahvamuusikapeol mängivad eri põlvkonnad koos samu lugusid. See kõik teeb rahvamuusikapeo korraldamise ja ettevalmistuse kindlasti keerulisemaks ja ei ole lahendust, mis kõigile ühtviisi hästi sobiks. Teisest küljest on see ülim mitmekülgsus ja avatus ja võibolla ka mittestruktueeritus minu silmis üks rahvamuusika võludest ja väärtustest,” selgitab Helin Pihlap rahvamuusikapeo erilisust.
XIII noorte laulupidu “Püha on maa”, kunstiline juht Pärt Uusberg
Kontsert 2. juulil 2023 Tallinna lauluväljakul
Kavas 45 teost
Osaleb 8 liiki: mudilas-, laste-, poiste-, noormeeste-, neidude- ja ühendkoorid, puhkpilli- ja sümfooniaorkestrid; eraldi kava ühendkooridel
XIII noorte tantsupeo etendus “Sillad”, pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman
30.06–1.07.2023 kolm sama kavaga etendust Kalevi staadionil
Kavas 22 tantsu
Osaleb 9 liiki: 1.–2. klassi, 2.–3. klassi, 3.–4. klassi, 5.–6. klassi ja 7.–9. klassi segarühmad, C-noorte segarühmad, neidude tantsurühmad, pererühmad, võimlemisrühmad (väikesed ja suured võimlejad)
XIII noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapidu, üldjuht Juhan Uppin
Kavas 35 pillilugu
Osaleb 7 liiki: kandled, torupillid, viiulid, lõõtspillid, akordionid, näppepillid ja koondorkester