_page-0001.jpg)
21 aastat on parasjagu pikk aeg uskumaks ja lootmaks, et ka Eesti kõige laiem muusikaüldsus on märganud Vana-Võromaa põhjapiiril Moostes peetavat folgifestivali “Mooste elohelü” (varasemalt nimega “Moisekatsi elohelü”). Sel aastal kandus mai lõpus toimuma pidanud üritus südasuvesse (31. juuli ja 1. august). Mitmepäevane pärimusmuusikapidu koosneb kahest poolest: kontsertidest ning võistlusprogrammist. Kontserte annavad nii täispika kavaga esinevad koosseisud (tänavu kolm “Klassikatähtede” konkursil osalenut, duo Mari Kalkun-Aleksandra Kremenetski ja ansambel Curly Strings) kui ka pika kontserdipäeva jooksul lühikeste etteastetega üles astuvad kollektiivid; nende seas andsid tooni tänavusel ja eelmistel aastatel võidumängimises osalenud muusikud. Lisaks andis kaaluka kontserdi koor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel, kavas osad Veljo Tormise tsüklist “Unustatud rahvad”. Ehkki festivali “emapuu” on autentne rahvaviis, kinnituvad selle külge kaartena kõiksugu võimalused vanadele lugudele uue elu ja kõne(tamis)võime andmiseks. Publikuks peamiselt rahvamuusikud, oli põnev jälgida, kuidas kuulajad reageerisid Tormise soome-ugri laulude töötlustele. Ja veelgi enam kavale, kus klassikatähed Triinu Piirsalu (viiul), Siret Sui (flööt) ja Mirjam Avango (klarnet) esitasid Susanna Liisa Onoperi klaverisaatel Ester Mägi, Eduard Tubina, Raimo Kangro, aga ka Witold Lutosławski ja Astor Piazzolla rahvaviisiainelisi “kunsttükke”, kus mõnes võis rahvaviis leidmata jäädagi.
Kontserdiprogrammist vast olulisemgi on iga-aastane suur võistluskontsert. Selle üks osis on kohustuslik lugu, milleks oli tänavu Põlva kihelkonnast pärit pulmakaasitused, pruudi- ja peiurahva dialoogiline laulmine. Pulmatemaatikaga haakusid ka laupäevahommikune loeng traditsioonilistest Lõuna-Eesti pulmakommetest ning õhtul õues “esitatud” seto pulmakaasitused. Selle kiuste, et muusikud ei pea üldiselt kuigipalju võistlemisest, punktide andmisest ja edetabelite koostamisest, on igasuvisel “muusikalisel võidujooksul” selge mõju – meie folgitaeva linnuteele on lendunud pikk rida varasematel aastatel Moostes edu saavutanud esinejaid: Paabel, Rüüt, Maarja Nuut, Etnosfäär, Kulno Malva, Duo Ruut jpt.
“Mooste elohelü” on väga selgelt Lõuna-Eesti fookusega ning peab tähtsaks ehedat esitust ja tunnetust rõhutavat allikatäpset lähenemist. Kohustuslik konkursilugu oli varustatud etnomusikoloogiliselt tummiste kommentaaridega nii meloodia, häälduse kui ka esituslike elementide osas. Sellega oli justkui suund seatud – süüvida vanade viiside sügavustesse ning säilitada nende tähendust ja tuuma. Noorte võistumängijate tõlgendused olid seinast seina, süvitsiminekust vaba fantaasialennuni. Võistlevaid soliste-ansambleid oli kümme ja on rõõmustav, et enamik neist pakkus põneva ja paeluva kuulamiselamuse.
Selleaastase peapreemia võitis eesti-inglise duo Eva Väljaots (kannel, laul) ja Robbie Sherratt (viiul, laul). Nii kohustusliku loo kui ka linnulaulu imitatsioonidele rajatud pala “Lõoke” puhul tõi žürii välja noorte muusikute tähelepanu detailidele ning tähendust ja konteksti taipava tõlgenduse toime. Kaalu ja võidusumma poolest teise koha vääriline eripreemia parima kohustusliku loo esituse eest läks jagamisele konkursi veterani, vokaalkollektiivi Miinus Seitse ja akordionisti Maimu Jõgeda vahel. Ise oleksin pakkunud Jõgedat lausa konkursi võitjaks, tema soolomäng oli sedavõrd tundlik, nüansirikas ja tehniliselt täiuslik. Vähemaid preemiaid jagus peaaegu kõigile osavõtjatele. Lisaks mainituile tooksin välja veel Aegluubis (Ann-Lisett Rebane), kes kasutas häält, basskitarri ja luuperit (täpselt sama arsenal oli ka teisel osalejal, Lota-Loviisa Rohtlal), toimiva ja värskekõlalise bändžo-klaveri duo Kaisa Kuslapuu ja Karl Laanekask ning ehedalt õhinapõhise rockienergiaga tüdrukute trio Fylgja. Teistmoodi kõla- ja rütmivärve lisas tšiili muusikute trio Banda Austral.
Võistlejaid kuulas, kommenteeris ja kviteeris žürii koosseisus Taive Särg, Krista Sildoja, Pärt Uusberg, Tauno Aints ja Tarmo Noormaa. 20 aastat on Moostes kohal olnud festivali patroon Ingrid Rüütel, kes sedapuhku osales ja andis oma patrooniauhinna üle netisilla vahendusel.
......................................
Norra trio Vrang “Viru folgi” pealaval. FOTO TUI TUUL SIKK
Folgiti ka Viljandis ja Virumaal
Kui Viljandi pärimusmuusika festival asendas pärast põhjalikku kaalumist tavapärase festivalikava kahel päeval kõlanud (identse esinejatevalikuga) kontserdiga, siis teine suvine suurfestival “Viru folk” toimus 7.-9. augustil eelmiste aastaga võrreldes vaid veidi väiksemas mahus. Nagu igal aastal, oli ka tänavu festivalil oma teema – Norra. Arvatavasti reisipiirangute tõttu jõudis Käsmu kohale vaid peotäis Norra muusikuid: hardanger-viiulite trio Vrang, saami muusikat esitav Vassvik ja Eurovisiooni täht Alexander Rybak. Kuid Põhjala värve lisasid mitmed Eesti muusikud, kes Norras õppinud-elanud: torupillimängija Juhan Suits, parmupillil, torupillil, pikkflöödil ja saksofonil esinenud Katariin Raska, isa ja tütar Jaak ja Liis Lutsoja (vastavalt akordion ja viiul), eri puhkpille mängiv Cätlin Mägi jt. Kui lisada rahva lemmikud nagu Justament, Dagö ja Zorbas, sai kokku “Viru folgile” omane eklektiline ja mõneti laialivalguv programm, millest ometi iga kuulaja kindlasti omale meelepärase üles leidis.