Terra Incognita. Kammernaiskoor Sireen / Kammernaiskoor Sireen

01/11/2016

 

Voogedastuse ja “daunlõudimise” ajastul on füüsiline helikandja muutunud enamiku muusikakuulajate jaoks lootusetult anakronistlikuks igandiks. Plaate ostavad veel vaid kollektsionääri hingega melomaanid, need, kes tahavad albumit “käes hoida” ja plaadiriiulisse paigutada. Muusiku jaoks on plaat oluline kontseptuaalse tervikuna, kus esitletakse hoolega välja valitud palu põhjalikult läbi mõeldud järjekorras. Soov mingi etapi loomingulist fookust talletada ja esitleda ei kao kunagi ja nõnda jääb tervikalbumi kontseptsioon ühes või teises helikandja formaadis elama ka mobiilse muusikatarbimise ajastul.

 

“Terra Incognita” heliloojate ja palade valik on minu jaoks tarbetult lai ja kirju. Ilmselt ajastulist, geograafilist, koolkonnalist ja käekirjalist kontrasti taotledes on plaadile läbisegi reastatud Schumann ja Nystedt, Stravinski ja Whitacre, Eesti naiskooriloomingus krestomaatiline Lembit Veevo “Kadakad” ning noored heliloojad Sander Pehk ja Maria Kõrvits. Üldmulje on mosaiikne ja toob välja nii koori tugevamad kui ka nõrgemad küljed. Tiiu Sinipalu ja Ülle Tuisu juhitud noorte naiste koor on väga heal tasemel harrastuskoor, mille kõla ilu tuleb kõige paremini esile kristalsetes, sireenlikes faktuurides (Sander Pehki “Ma arvasin, et meri on alati sinine”, Maria Kõrvitsa seisundilummust täis kolmeosaline “Olla ärkvel ja tasa”, ka Tõnu Kõrvitsa seade Veljo Tormise “Tasase maa laulust”). Puudu jääb madalamate häälte sügavusest ja lopsakusest ning üldisest kõlamahust, mistap näiteks Stravinski “Neli vene talupojalaulu” ei avalda eriti muljet. Küll aga paelub koori kõlaline värskus ja suur tähelepanu helivärvidega maalimisele ja dünaamilisele diferentseeritusele. Koherentse tervikmulje huvides oleks ehk võinud siiski keskenduda veidi kitsamale autorite ja teoste ringile, võibolla piirduda ainult (heakõlalisema) kaasaegse loominguga. Lõpulugu “Sožalenja” koos ansambliga Algorütmid on väga hea leid. Naiskoor on maailma koorimuusikas pigem marginaalne nähtus, kuid mitte meie koorimuusikamaal. Sireen on tähelepanu vääriv täiendus meie naiskooride traditsioonile.

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload