Riia saab esindusliku kontserdimaja
Läti parlament võttis vastu seaduse uue riikliku kontserdimaja, Riia Filharmoonia rajamise kohta. Hoone on kavas luua olemasoleva Riia kongressikeskuse ümberehitamise ja laiendamise teel.
Kontserdisaali ehitab Riia linnavalitsus koostöös kultuuriministeeriumiga. Selle aasta 31. detsembriks tagab linnavalitsus ehitusprojekti väljatöötamise vastavalt ideekonkursil valitud ideele. Riia linnavalitsus on varem teatanud, et projekteerimisleping on juba sõlmitud.
Projekti arendamist rahastab kultuuriministeerium riigieelarvest, ehitustöid kuni hoone kasutuselevõtuni aga Riia linnavalitsus.
Ideekonkursi võitnud arhitektide arvutuste kohaselt, mis põhinevad 2023. aasta hindadel, ulatuvad kontserdisaali projekti elluviimise kulud ligikaudu 61,3 miljoni euroni, kuid selliste suurprojektide kulud kipuvad esialgsetest hinnangutest tunduvalt üle kasvama, märkis Läti uudisteportaal LSM.
Valminud kontserdisaali annab Riia linnavalitsus pikaajaliseks kasutamiseks üle kultuuriministeeriumile, kes tagab selle käitamise, hoolduse ja haldamise ning määrab kindlaks saali kasutamise korra.
Küsimus hea akustikaga kontserdisaali vajadusest Riias on korduvalt üles kerkinud juba 1980. aastate lõpust. 2020. aastal viis Läti Arhitektide Liit kultuuriministeeriumi palvel läbi uuringu kontserdimajale sobiva asukoha leidmiseks, kus 36 potentsiaalse koha hulgast valiti kõige sobivamaks Riia kongressikeskuse kinnistu. Ministeerium ennustas toona, et projekt võiks valmida kahe aasta jooksul. Uue kontserdisaali projektile on antud ingliskeelne nimi Baltic Shine.
Uued arengud Intermusica agentuuris
Kreeka-Prantsuse ärimees ja filantroop Pâris Mouratoglou, kes on digitaalse kontserdiplatvormi medici.tv kaasasutaja ja üks suuraktsionäre, omandas enamusosaluse Londoni ühes mainekamas artistide agentuuris Intermusica. Tehingu eesmärk on tugevdada Intermusica positsiooni rahvusvahelisel turul (neil on kontorid ka Berliinis, New Yorgis ja Viinis) ning kasutada ära Mouratoglou kogemusi digitaalmeedia valdkonnas.
Pâris Mouratoglou on klassikalise koolitusega pianist ja pikaajaline suurte institutsioonide (nt Verbier’ festival) toetaja. Intermusica artistid on näiteks Leonidas Kavakos ja staarpianist Yuja Wang, kes on tuntud oma fenomenaalse tehnika ja särava lavalise oleku poolest (Intermusica esindab teda Euroopas ja Aasias), samuti Sir John Eliot Gardiner ja Marin Alsop.
Pikaaegne Salzburgi festivali juht Markus Hinterhäuser ei jätka
Maailma mainekaima ooperi- ja klassikalise muusika sündmuse, Salzburgi festivali nõukogu langetas otsuse, mis vallandas muusikamaailmas tõelise tormi: festivali pikaaegne kunstiline juht Markus Hinterhäuser ei jätka oma ametikohal pärast lepingu lõppemist.
Hinterhäuser kujundas Salzburgi festivali visiooni alates 2016. aastast. Tema käekiri on olnud julge, intellektuaalne ja sageli provokatiivne, tuues lavale lavastusi, mis sundisid publikut ümber hindama klassikalise ooperipärandi tähendust. Seetõttu tuli uudis tema kõrvalelükkamisest üllatusena, kuigi ametlikult viidati vajadusele uue energia ja tulevikuvaate värskendamise järele. Kulisside taga on räägitud sügavamatest erimeelsustest ja pingetest kuratooriumiga.
Hinterhäuseri ametiaega jäävad tähistama mitmed olulised lavastused. Nende hulgas on koostöö lavastaja Romeo Castellucciga, kelle käe all sündisid Richard Straussi “Salome” tõlgendus Asmik Grigorianiga peaosas ning Mozarti “Don Giovanni”. Samuti tegi ta koostööd dirigent Teodor Currentzisega. Just Currentzisega seonduv tõi Hinterhäuserile kriitikat, süüdistatuna liigses järeleandlikkuses Venemaaga seotud artistide suhtes. Sellest hoolimata saavutas festival tema ajal rekordilisi täituvusprotsente.
Spekulatsioonid uute kandidaatide ümber käivitusid täie hooga. Festivali juhtimist pakuti mitmele väljapaistvale inimesele, näiteks Viini Riigiooperi direktorile Bogdan Roščićile, samuti on mainitud Pariisi Rahvusooperi (Opéra national de Paris) peadirektorit Alexander Neefi või Salzburgi “Nelipühifestivali” juhti, kuulsat lauljannat Cecilia Bartolit.
Praegusel perioodil on leitud ajutise lahendusena festivali juhiks Karin Bergmann. 1953. aastal sündinud Bergmann on pikaaegse kogemusega kultuurimänedžer, tuntud eelkõige kui Viini maineka Burgtheateri esimene naisdirektor, juhtides seda aastatel 2014–2019. Ka toona asus ta ametisse esmalt ajutise juhina pärast skandaalset juhtimismuudatust, suutes aga teatri kunstiliselt ja majanduslikult edukalt stabiliseerida. Viimastel aastatel on ta vedanud Gmundenis toimuvat Salzkammerguti festivali. 72-aastane Bergmann asub ametisse kohe ja täidab seda rolli vähemalt 2027. aasta sügiseni.
Kired tippdirigent Andris Nelsonsi vallandamise ümber ei vaibu
Tippdirigent Andris Nelsonsi vallandamine Bostoni sümfooniaorkestri peadirigendi kohalt kütab jätkuvalt kirgi. Oma toetust on avaldanud paljud tuntud muusikud. Berliini Filharmoonikute orkestrandid saatsid ametliku kirja, väljendades “sügavat muret ja täielikku usaldust Nelsonsi kunstiliste visioonide osas”, sama avaldasid Clevelandi orkestri muusikud, kes ütlesid, et nad on Nelsonsi vallandamisest “sügavalt häiritud”, nagu ka Toronto, St Louisi ja Oregoni sümfooniaorkestrite muusikud.
Toetuskirja saatis tipp-pianist Jevgeni Kissin. Käivitatud on petitsioon, mis nõuab Bostoni sümfooniaorkestri juhtkonnalt ja tegevjuhilt Chad Smithilt selgitusi ja avalikku arutelu Nelsonsi äkilise lahkumise kohta, samuti korraldati nn punaste rooside kampaania – kontserdikülastajate ja muusikute sümboolne toetusavaldus, kus kantakse või jagatakse punaseid roose (või vastavaid rinnamärke). See märk tähistab ühtsust Nelsonsi ja orkestri muusikutega ning nõuet laiema dialoogi järele orkestri tuleviku üle.
Jüri Reinvere valiti Rahmaninovi Villa Senari esimeseks residentheliloojaks
Jüri Reinvere valiti Šveitsis Luzerni järve ääres asuva Sergei Rahmaninovi ajaloolise kodu Villa Senari esimeseks residentheliloojaks. Määramises osalesid Sergei Rahmaninovi Fond ja Ernst von Siemensi Muusikafond. Reinvere kirjutab residentuuri jooksul laulutriloogia tekstidele kolmes keeles (saksa, vene ja inglise).
Jüri Reinvere, kes pärjati hiljuti Saksamaal maineka Opus Klassiku auhinnaga aasta helilooja kategoorias, valiti residendiks tänu tema võimele siduda Rahmaninovi pärandit tänapäevase muusikalise keelega. Triloogia esitavad bariton Mihhail Timošenko ja pianist Elitsa Desseva. Duo on tuntud oma sügavate ja dramaturgiliselt terviklike kontserdikavade poolest, kuhu on sageli kuulunud ka Sergei Rahmaninovi looming. Teos tuleb Villa Senaris esiettekandele 6. septembril.
Rahmaninov rajas Villa Senari 1930. aastatel, villa nimi on akronüüm Sergei ja Natalja Rahmaninovi nimedest.
Arthur Rubinsteini klaverikonkursi esimesed voorud toimuvad Tel Avivi asemel Saksamaal
Maailma üks prestiižsemaid pianistide konkursse, Tel Avivis toimuv Arthur Rubinsteini nimeline konkurss on pidanud tegema oma 50-aastase ajaloo kõige drastilisema muudatuse. Seoses regioonis valitseva pingelise julgeolekuolukorra ja jätkuva sõjategevusega viiakse konkursi esimesed kaks vooru turvalisuse kaalutlustel läbi Saksamaal – 28. aprillist kuni 4. maini Kronbergi Akadeemia Casals Forumis. Konkursi lõppakord on siiski planeeritud Iisraeli, finaalvoor loodetakse 8.–15. mail läbi viia Tel Avivis. Korraldajad on rõhutanud, et kui julgeolekuolukord peaks maikuus oluliselt halvenema, on nad valmis finaale edasi lükkama.
Võistlustulle astunud 42 pianisti esindavad 18 riiki, poolfinaali valitakse neist 16. Nimekirjas on mitmeid juba rahvusvahelist tunnustust pälvinud nimesid, nagu lätlane Daumants Liepiņš, poolakas Piotr Alexewicz ja tšehh Robert Bily, esindatud on ka tipptalendid USAst, Hiinast, Jaapanist ja Lõuna-Koreast, teiste seas Rachel Breen ja Song Hyeon Kim. Konkursi žürii koosneb nimekatest muusikutest, nagu professor Arie Vardi ning legendid Martha Argerich ja Daniel Barenboim.
Tuntud viiuldaja Alina Pogostkina lõpetab kontserttegevuse
Tuntud viiuldaja Alina Pogostkina teatas märtsis oma otsusest lõpetada rahvusvaheline kontserttegevus pärast 35 aastat kestnud säravat karjääri.
Alina Pogostkina karjäär algas vara: ta astus esimest korda lavale juba 5-aastaselt. Tema tähelend algas 1997. aastal Louis Spohri konkursi võiduga, millele järgnes võit maailma ühel mainekamal, Helsingi Sibeliuse konkursil.
Pogostkina sõnul ei paku senine roll nüüd enam talle otsitud vabadust. “See oli metsik seiklus. Kogesin armastust, kirge, üksindust, hirmu ning pidevat enese ja oma hääle otsimist,” kirjeldas ta oma teekonda, lisades, et on nüüdseks liikunud millegi uue poole. 42-aastane viiuldaja rõhutas, et soovib rahulikumat elutempot ning pühenduda perekonnale ja loodusele.
Kuigi Pogostkina lõpetas aktiivse soolokarjääri, ei kao ta muusikamaailmast täielikult. 2023. aasta septembrist töötab ta Baseli muusikaakadeemia viiuliprofessorina, kus rakendab oma töös holistilist lähenemist. Tema eesmärk on toetada noori muusikuid mitte ainult tehniliselt, vaid ka emotsionaalselt ja psühholoogiliselt. Samuti jätkab ta oma 2018. aastal loodud platvormiga Mindful Music Making, mis keskendub muusikute vaimsele tervisele, teadlikkusele ja loovuse arendamisele. Pogostkina on aastaid tundnud huvi budismi, meditatsiooni ja filosoofia vastu, soovides muuta muusikamaailma tervislikumaks paigaks.
Karjääri lõpusirgel müüs Pogostkina maha ka oma Christian Bayoni valmistatud viiuli, sümboliseerides sellega ühe olulise eluetapi lõppu.
