Mu pill parmupill. Cätlin Mägi

Eesti muusikamaastik on korraga rikastunud tervelt kahe parmupilliplaadi võrra! Siin ei tule juttu Katariin Raska uuest albumist “Parmu pill” (mida kindlasti samuti soovitan), vaid Cätlin Mägi “suust ja pedaalist” tulnud plaadist, mis on kui mängumaa, kus katsetatakse nii akustika kui elektroonikaga ja liigutakse pikemalt peatumata teemalt teemale – justkui jutustades üht pikka ja keerulist lugulaulu. Looper on folgis uus väljendusvahend ja üksik-pillinaisele kindel kaaslane, ka sellel albumil. Lisaks loovad vaheldust efektiplokid, aga ka eri kõrgusel parmupillide vaheldamine loo sees. Kuldaväärt parmupillimeister Priit Moppel on nimelt hakanud tootma pisikesi jupstükke, millega saab pille pikemasse ritta seada (nagu paaniflöödil torusid). Albumi avalugu “Koka nokast”, mis on saanud ka ägeda video, on plaadi ehk huvitavaim lugu, kus südant rõõmustab lisaks parmupillidele ka ahellaulu teksti kaasakiskuv ja põnev esitus. Niisugust rütmilist mänguvabadust saab endale lubada vaid see, kes tunneb end kodus nii labajala kui ka regilaulu maailmas. Kontrastina tundub järgnev ringmängulaul “Siidisulgis linnukene” kuidagi eriti vaoshoitud, ettevaatlik ja korrektses (noodi)rütmis. Põneva avastamist ja jutustusel kanda laskmist jätkub kuni plaadi lõpuni. Sel teel kohtab mõnusat, sooja huumorit, senikuulmata katsetusi ja ka muid ootamatusi (autotune lugudes “Kiigele 1” ja “Kiigele 2” võttis vasaku silma väheke tõmblema). Plaadi teine kõrghetk on “Teelugu”, kus kohtuvad üks laulu- ja teine pillilugu, mõlemad nii ilusad, et võtab silma märjaks.