Incognito on moes, olgu kapuutsiga või ilma. Ent isegi Nublu on paljastatud (ei olnudki too Jaan Rannapi mõmisev tuletõrjekoer, nimekaim hoopis). Mõni aeg tagasi kergitati saladuseloori ka “saladuslikult saarelt” ja on selgunud, et Eesti rockiskeene salapärased uued tulijad on hoopis vanad olijad. Ingliskeelsetest prominentsetest “neptuunielevantidest” on saanud maakeelsed “kuradisaarlased”. Jah, ansamblist Elephants From Neptune tuntud Robert Linna, Markko Reinberg, Rain Joona ja Jon Mikiver on juurte juurde tagasi põrutanud. Nad ise on kirjeldanud: “Kuradi Saar on nagu unenägu maailmast, kus ookeanid möllavad, välke püütakse palja käega ja kella ei vaadata. See on midagi, mis ehk tõukaks ka teisi vahel turvalisest mugavusest välja ja kuradi saarele minema.”
Plaadi üheksa pala on tubli panus Eesti rockmuusikasse. Ei häbeneta eesti keeles laulda – saab küll ka emakeeles rokkida! Ansambli esiksingel on “Vapustav maailm”, välja on antud ka videosingel, minimalistlik “Valel on kaunid jalad”. Ja otse loomulikult sobib selline muusika kõige paremini vinüülplaadi päält kuulamiseks.
Kuradi Saare muusika on puhas rockiküte, mille kokkumängul ja toonimisel on kõrva peal hoidnud kvaliteetmehed Martin Kikas ja Lauri Liivak. Juba avalugu “Punane saar” rullib täiega, loob lubava alguse tervele albumile. Rockisõbrast kuulaja ei pea pettuma. On palju põnevaid sound’e, raudseid riffe, vinjettideks mitmehäälne vokaal. Tõsi, teinekord peab massiivsemate helilaviinide ajal küll sõnade mõistmiseks kõrvu kikitama. Nii see “Maa keerleb” kuni tuleb “Eesti muld ja eesti muda”… Ja siis, pläraki, akustilis-psühhedeelne “Majapidu” koos tõdemusega, et iga pidu ükskord saab otsa. Aga – tants kestab veel?
