Algus
2003. aasta septembris ilmus Tallinnas Müürivahe 15 asuvas Musamari mudilaste muusikakoolis seinale teade, et kõik viisi pidavad lapsevanemad on oodatud liituma loodava Musamari lastevanemate segakooriga. Eesmärk oli koos lastega osaleda 2004. aasta laulupeol.
Enamikul kokkutulnutest jäi viimatine koorilaulukogemus rohkem kui 10 aasta taha, nii et dirigent Inta Roostil oli meiega tööd palju. Aga laulupeoks said laulud selgeks ning ka kostüümid kujundatud ja õmmeldud. “Lastega koos” laulupeole minek kujunes muidugi natuke teistsuguseks, kui algul arvasime – see tähendas üpris keerulist logistikat. Kooriliike võis ühe pere kohta olla päris mitu, eriti hiljem, kui lapsed juba suuremad: segakoor, mudilaskoor, lastekoor, poistekoor, võibolla mõnel ka pillikoor. Mõned eriti tublid osalesid lisaks laulupeole ka tantsupeol.
Koorivorm
Meie koorivormi kohta on palju küsitud, et mis rahvariided need küll on. Vormi kujundas meie kauaaegne kooriliige Ave Rand ja sellel on autentne ajalooline taust. Nimelt sai Ave inspiratsiooni eestlaste hiliskeskaegsest riietusest (Parisselja rabaleid) ehk siis pisut varasemast ajast kui meie traditsioonilised rahvarõivad. Naiste punane villane pealiskleit on lihtne nelinurkne peaauguga riidetükk, mis keskelt punutud lõngavööga kokku tõmmatud, vöö küljes kaunistuseks ja praktilisel eesmärgil ka tasku. Vormi juurde kuuluvad valge linane pikk alussärk ja tikitud servadega valge pearätik. Meeste algne vorm koosnes kaukaga valgest linasest särgist, puuvillasest ruudulisest kaelarätist ning pruunidest villastest pükstest ja kuuest. Kolmveerandpikkuses lõngavööga “kukepüksid” tekitasid meie meestes pisukest rahulolematust, aga autentsuse nimel tuleb ohvreid tuua. Nii naiste kui ka meeste rõivad teevad eriliseks kandja soovi järgi kujundatud ruunimärkidega tikandid.
Koori nimi
Esimesed kümme aastat tegutsesime Musamari segakoori nime all. Salapärane I.N.T.A. segakoor tekkis aastal 2014, kui meie koor iseseisvus (lahkusime Musamari koorikooli kaitsva tiiva alt) ja oli vaja kiiresti koorile uus nimi välja mõelda. Ajurünnaku käigus välja pakutud variante oli väga palju, kuid enamik neist suhteliselt pikad ja lohisevad. Dirigent Inta oma nime koorile panna ei lubanud, niisiis valisime (K.O.O.R. koori eeskujul) lühendi, mille tõlgendamise võimalused on mitmekesised.
Laulupeod ja ühislaulmised
Laulupidusid on 23 aasta jooksul olnud erinevaid. Lisaks viiele üldlaulupeole ja Eesti Segakooride Liidu korraldatavatele laulupäevadele oleme osalenud Soome-Eesti laulupeol Poris, Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil Riias, samuti punklaulupidudel, Õllesummeri öölaulupidudel, jalgpallilaulupidudel ja isegi WRC Rally Estonia laulupeol. Kõigi nende kokku lugemiseks ei piisa sõrmedest, vaid tuleb ka varbad appi võtta.
Kustumatuid mälestusi on paljudelt, näiteks 2007 Poris toimunud Soome-Eesti laulupeolt jäid lisaks heinamaal toimunud laulupeole (samas kohas leiab aset ka Pori Jazz) meelde ohjeldamatu vennastumine Soome kooridega suures peotelgis ja seal moodustunud ühendkoori laua peal seistes juhatavad dirigendid.
2015 Põhja- ja Baltimaade koorifestivalilt Riias jäi meelde lätlaste põhjalik laulupeokorraldus. Kooride paiknemine laval oli väga täpselt paika pandud ja lavale mindi kiirtena lauluväljaku eri nurkadest. Põhikontserdi naelaks oli Orffi “Carmina Burana” täielik ettekanne koos tantsijatega. Meie (koos Kose kammerkoori ja Hänike segakooriga) andsime kontserdi Jaunpilsi lossis ja osalesime väiksemal laulupeol Tukumsis, kus unustamatu elamuse pakkus poole kontserdi pealt kogu linna tabanud elektrikatkestus. Ja mõistagi oleme väga tänulikud meile festivali ajaks määratud tugiisikule Andale, kelle mahlakas eesti keel ja kommentaarid hoidsid meie tuju üleval kogu festivali vältel. Tänu Andale leidsime endale ka Jelgavast sõpruskoori “Tik un tā”.
Koorireisid
Koorireisid ei ole lihtsad ettevõtmised, vaid vajavad põhjalikku ettevalmistust, et koostada programm, milles oleks tasakaalus esinemised, puhkus, meelelahutus ning sihtkoha kultuuri ja vaatamisväärsustega tutvumine. Sageli on vaja eeltööd, et leida kohalik(ud), kes aitavad otsida esinemiskohti ja panna kokku parima reisikava.
Aastal 2016 leidis aset esimene meeleolukas “sõpruskohtumine” meie Jelgava sõpruskooriga “Tik un tā” (eesti keeles “Nii ja naa”) koos ühise kontserdiga Jelgava kultuurimajas.
Reis Gruusiasse (2019) kestis vaid viis päeva, aga kui palju selle sisse mahtus: tutvumine nii Thbilisi kui ka Gruusia ajaloolise pealinna Mtskhetaga, mitme kloostri ja katedraali, veinitalu, Stalini muuseumi ja Uplistsikhe koobaslinna külastused, hatšapuri valmistamise töötuba, kontserdid Thbilisis ja Borjomis.
Gruusiast üks juhtum hoiatuseks teistele: nimelt kipuvad koorid eriti reisidel igal pool, sealhulgas söögilauas, laulma, ja nii ka meie. Sellises olukorras annab dirigent hääle enamasti helihargi abil, mis seejärel tavaliselt lauale pannakse. Nõnda võib aga kergesti juhtuda, et kahvlit meenutav helihark koos muude söögiriistadega laualt ära koristatakse ja dirigent sellest ilma jääb. Nii juhtus meilgi, nii et pidime Intale uue helihargi kinkima.
Ahvenamaal käisime 2023. aastal jaanipäeva pidamas. Lisaks otsis meie reisikorraldaja Heli Sepp välja põnevad paigad Ahvenamaal ning leppis kokku kohtumised ja esinemised. Püstitasime koos kohalikega meiupuud, laulsime kalju peal ja käisime isegi safaril.
Mõte osaleda mõnel koorikonkursil väljaspool Eestit oli meil juba pikalt meeles mõlkunud, aga teoks sai see alles 2025. aasta oktoobris. Valisime välja Põhja-Iirimaal Derrys (Londonderrys) toimuva rahvusvahelise koorikonkursi, kus ka varem on mõned Eesti koorid osalenud. Tegemist on kõrgetasemelise konkursiga, osalejad valitakse välja salvestiste põhjal. Meid valiti!
Rahvusvahelisel konkursil osales neli koori, võit läks muljetavaldavale Filipiinide koorile University of Santo Tomas Singers (tulemus 94,9%). Meie tegime oma koori võimetele vastava korraliku tulemuse (87,3%) ja saime neljanda koha, jäädes mitte palju alla vaid kolmele üliõpilaskoorile. Saime ka Visit Derry eripreemia esmakordse osaleja silmapaistva konkursi- või konkursivälise esinemise eest. Meie konkursikava koosnes viiest teosest: Marguste “See on Eesti”, iiri helilooja Éamonn Ó Gallchobhairi iirikeelne vaimulik lugu Piibli ainetel “An Teitheadh go hÉigipt” (“Põgenemine Egiptusesse”), Passereau’ “Il est bel et bon”, Rahmaninovi “Bogoroditse Devo” (“Koguöisest jumalateenistusest”) ning Tormise “Vaeslapsed laanes” (tsüklist “13 eesti lüürilist rahvalaulu”). Ehkki erinevate žüriiliikmete hinnangud iga meie loo esituse kohta lahknesid märgatavalt (jäädes vahemikku 84 kuni 91%), kujunesid huvitaval kombel žüriiliikmete keskmised hinded kõigi viie loo esitustele väga sarnasteks. Iga loo kohta tuli kokkuvõttes nii kasulikku kriitikat kui ka innustavaid kiidusõnu. Saime koorile ja dirigendile väärtusliku kogemuse ja uut tarkust järgmisteks konkurssideks.
Esinemised Eestis
Koor on võtnud oma südameasjaks viia muusikalisi elamusi Eesti väikesaarte kogukondadesse, edendades seeläbi kohalikku kultuurielu. Saartel oleme tavaliselt ühendanud esinemise laululaagriga. Meelde on jäänud tänulik publik meie kontserdil Kihnu muuseumis, sealhulgas rahvarõivastes memmekesed, kes kuulasid meid, pisar silmanurgas, ja kuulajaid puupüsti täis Ruhnu koolimaja. Pranglil toimus laululaager koolimajas, kus, nagu selgus ka kohalikele üllatuseks, ei olnud elektrit. Tuli välja, et Viimsi vald oli lepingu lõppemise tõttu koolimajas elektri välja lülitanud. Me ei saanud küll kasutada kaasa võetud elektriklaverit, aga hädast aitasid välja kohalik (peaaegu hääles) pianiino ja helihark ning ka valgust oli päevasel ajal piisavalt, nii et laululaager sai kenasti peetud.
Oleme käinud laulmas ka Eesti suurematel saartel, näiteks segakooride liidu advendikontsertidel Saaremaal ja Hiiumaal, mis on samuti olnud väga toredad, aga väikesaarte õhustik ja inimesed on kuidagi erilised, mistõttu on need reisid rohkem meelde jäänud. Oleme nende reiside käigus ka õppinud, et tuleb teada kohalikku rutiini ja kontserdi aeg sellega sobitada – näiteks õppetund Kihnust: pole mingit mõtet plaanida esinemist laupäeva õhtul kella kuueks, kui kohalikel on saunaaeg.
Väikesaartele sarnast tänulikku publikut oleme kohanud ka kontsertidel hooldekodudes ja Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingus.
2014. aastast oleme igal sügisel hooaega alustanud esinemisega Heliseval linnamüüril. Oleme saanud laulda näiteks Paksus Margareetas, Bremeni torni katusel ja mitme erineva linnamüüri torni juures.
2015. aastal võtsime vastu ettepaneku esineda rattaretkel “Kuidas elad, Haanjamaa?”. Andsime koos Hänike segakooriga kontserdi Suure Munamäe tipus. Osa koori liikmeid on Roheliste Rattaretkedest osa võtnud juba palju aastaid. Rattaretke pisik on nakatanud ka meie dirigenti, eriti pärast seda, kui kinkisime talle 2017. aastal juubeliks uue jalgratta.
Kooril on olnud kaks suuremat sünnipäevakontserti: 10. sünnipäeva kontsert 2014 Salme kultuurikeskuses ja 20. sünnipäeva kontsert “Vaid see on armastus” 2023 Gustav Adolfi Gümnaasiumi Mederi saalis.
Kindlasti väärib äramärkimist veel helilooja Rasmus Puuri (Juhan Liivi tekstile kirjutatud) koorilaulu “Üle vee” esiettekanne 2023. aasta kevadel Hopneri maja saalis. Võimaluse valida helilooja, kellelt tellida koorile lugu, saime seoses Aasta koori 2022 tiitliga panuse eest kohalikku kultuuriruumi.
Toetus Ukrainale
Sõja algusest saati on meie repertuaaris ukraina rahvalaulul põhinev Mõkola Leontovõtši koorilaul “Štšedrõk”. Laulu pealkiri viitab vana-aastaõhtule, mida ukraina keeles kutsutakse “Щедрий вечiр” ehk “Lahke õhtu” või “Külluseõhtu” ning mis vana kalendri järgi langes 13. jaanuarile. Samas arvatakse, et pääsuke laulus vihjab hoopis kristluse-eelsele kalendrile, milles uusaasta langes aprilli. Oleme pannud selle loo võimalusel alati kontserdikavadesse, et saata sellega Ukrainale oma toetus ja head soovid.
Osalesime ka 22. mail 2022 Tallinna lauluväljakul toimunud sündmusel “Eesti laulab Ukrainale” ja rahvusvahelises Ukraina toetusprojektis “Sing with us, Europe!”, kus 33 koori üle Euroopa salvestasid eraldi Ukraina hümni, mis pandi kokku üheks videoks.
Dirigent ja tema abilised
I.N.T.A. segakoori dirigent ja kunstiline juht on algusest peale olnud Inta Roost, kes lisaks koori juhtimisele töötab Tallinna muusikakoolis solfedžoõpetajana. Inta meeldib nii lastele kui ka meile, sest ta ei saa (peaaegu) kunagi kurjaks, tal on väga palju energiat ja kannatust ning huumorimeel ei jäta teda maha isegi lootusetuna näivates olukordades.
Intal on kooritöös muidugi olnud ka abilisi, näiteks muusikaharidusega koori liikmed, kes aitavad mõnikord häälerühmaproove teha. Kui on vaja klaverit mängida, siis tuleb appi meie sopran ja klaverivirtuoos Anu Randma. Suureks abiks on olnud erinevad hääleseadjad, viimati Inta tütar Iris Roost, kes pani meie koori kammerkooride festivaliks eriti hästi kõlama. Oleme laulnud ka noorte dirigentide, sh Iris Roosti käe all ja aidanud neil dirigendieksameid sooritada.
Kokkuvõtteks
Meie koori võiks kirjeldada kui sõpruskonda – hariduse, ametite, oskuste, huvide ja vanuse poolest üsna mitmekesist seltskonda, kelle ühine huvi on laulmine, aga mitte ainult. Meie koori liikmete hulgas leidub näiteks biolooge, õpetajaid, IT-spetsialiste, raamatupidajaid, insenere, juriste, muusikaõpetajaid, bändimehi, fotograafe, matka- ja muid juhte. Oleme koos ette võtnud nii loodusretki ja kokkamise töötubasid kui ka osalenud festivalidel, nagu näiteks Urissaare Kantri või Viru Folk. Kui algusest peale kooris laulnutel on 50 aasta juubel juba tähistatud, siis alati on meie kooris olnud ka nooremaid, olgu need siis meie endi lapsed või koorilauljast õpetaja ärgitusel või sõbra kutsel kooriga liitunud noored.
Ehkki koori repertuaar on olnud väga mitmekesine ja oleme laulnud erinevates võõrkeeltes, on koori raudvaraks jäänud eesti muusika, sealhulgas Saare, Kreegi ja Tormise looming. Kuna enamus koorist ei ole muusikalise haridusega, tuleb laulude õppimisel sageli rakendada tuhande korra meetodit. Ja elu on näidanud, et see annab tulemusi! Üldiselt oleme me koduülesannete täitmisel laisad (välja arvatud dirigent), aga vahel enne vastutusrikkaid esinemisi on kuuldud inimesi valjuhäälselt partiisid harjutamas nii autodes kui ka näiteks Stroomi metsas koeraga jalutades.
I.N.T.A. segakoori proovid toimuvad esmaspäevaõhtuti kell 19–21 Salme kultuurikeskuses Tallinnas. Kõik lauluhimulised inimesed, keda eelnev ära ei ehmatanud (või hoopiski huvi tekitas), on oodatud meiega liituma!
Samuti oleme avatud igasugustele põnevatele koostööpakkumistele, sest nagu näitab senine koostöö teiste kooridega (Hannijöggi, Kiili kammerkoor, Tartu Üliõpilassegakoor, Kose kammerkoor, Hänike segakoor jt), siis ühiselt saab ikka vägevamaid asju teha.
2006 Eesti Segakooride Liidu võistulaulmine “Tuljak” C-kategooria I koht
2007 Eesti Segakooride Liidu võistulaulmine “Tuljak” B-kategooria I koht
2011 Eesti Segakooride Liidu võistulaulmine “Tuljak” B-kategooria III koht
2014 Koor andis välja plaadi “Unelind”
2017 Eesti Segakooride Liidu võistulaulmine “Tuljak” B-kategooria II koht
2022 Eesti Segakooride Liidu võistulaulmine “Tuljak” B-kategooria I koht; parima dirigendi preemia – Inta Roost
2022 Eesti Kooriühingu aastapreemia Aasta koor
2024 Eesti Segakooride Liidu võistulaulmine “Tuljak” A-kategooria II koht
2025 Derry rahvusvaheline koorifestival ja konkurss IV koht
2026 XVIII Eesti kammerkooride festival B-kategooria I koht
