Kõik mu ümber lauluks muutub,
mida vaatan, mida puutun,
nagu heliseksin ise helendusen imelisen.
Henrik Visnapuu
Emajõe Laulikute moto
Mis on ühes naiskooris erilist? Dirigent Vilve Maide on juhatanud kokku kaheksat koori. Praegu laulab tema käe all neli kollektiivi. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli naiskooriga Emajõe Laulikud töötab ta 2003. aastast. Vilve Maide ja lauljate mõtteid kogus kokku koori laulja Ene Seidla.
Vilve Maide: Emajõe Laulikud on minu esimene päris koor, tänu neile sai minust dirigent. Nemad uskusid minusse. Minu esimene vastus oli: “Mitte iial!”. Aga nagu teada: ära iial ütle iial. Nüüd olen juba 23 aastat olnud dirigent, juhatanud kolmel laulupeolgi.
2003. aastal polnud uue koori loomine nii iseenesestmõistetav nagu praegu. Olid akadeemilised koorid, mõned naiskoorid – kõik pika ajaloo ja oma näoga. Luua uus koor, otsida oma nägu … Tekitas kõhedust. Mida me laulame? Kes meid kuulab? Mis saab siis, kui entusiasm kaob?
Laulja 1: Algul saime igasugu silte ja diagnoose külge. Esimene silt oli “pangatöötajate koor”. Paari nädalaga oli vaja ühtset vormi Haapsalu naislaulupäevaks ja kõige kiiremini saime triiksärgid. Helesinised särgid ja valged püksid erinesid tõesti tollastest traditsioonilistest naiskooride riietustest.
Laulja 2: Kui läksime ETV “Laululahingu” esimesse saatesse, oli taustal konservatiivsemate dirigentide vastuseis, et koorilauluga nii ei tehta. Meie poole oli üksjagu viltuvaatamist: lähete sinna tantsima, järelikult laulda te ei oska. Tagantjärele võib öelda, et “Laululahing” muutis Eesti kooripõldu – tõi kooride kontsertidesse liikumist ja skeenele hulga uusi kollektiive.
Olime parajasti Norras Põhjamaade üliõpilaskooride festivalil, kui saime teada, et rahvas on meid poolfinaali hääletanud. Naiskoori! See oli kõigile suur üllatus. Tänu suurele esinemiskogemusele (samasse kevadesse sattus meie 5. sünnipäev, Kristo Matsoni uudisteose õppimine jne) olime edukad ka Eesti Naislaulu Seltsi konkursil, kus pälvisime uue tulijana A-kategoorias III koha.
Ei tahtnud kurjaga
Vilve: Kõige raskem oli minu jaoks see, et ma ei tahtnud kurjaga. Mul oli meeles Eri Klasi lause: “Tehke, mis te teete, aga oma koori ja lauljaid tuleb armastada. Ei saa kurjaga.” See oli küsimus, mis mind vaevas: kas tõesti peab minema teravaks, kasutama ranget distsipliini, et midagigi saavutada.
Ma ei taha lavale hirmust tardunud lauljaid, aga selleks tuleb teha palju tööd, palju katsetada. Kõik teavad näiteks, et hääleseades üksinda laulda on hirmus, aga kuidas teisiti me saame areneda? Võime jääda ise oma esitusega rahule, aga pärast salvestiselt vaatab vastu karm tõde – tuleb veel palju-palju harjutada.
Laulja 3: Vilve kasutab tihti lauset: “On lubatud naeratada.”
Laulja 1: Mõistet “luukamber” Vilve sõnavaras ei ole. Meil on ka ettelaulmised, ka kogu koori ees, teiste kuuldes, aga me teame, et need on õppimiseks, mitte hirmutamiseks ega karistamiseks. Magamata ööd ja rahustavad tabletid enne ettelaulmist on meie jaoks legendid, mida me ei soovi omaks võtta.
Laulja 4: Meie koor on orienteeritud kvaliteedile, tulemustele, aga sealjuures peab alles jääma ka rõõm! Neid kahte ei pea vastandama.
Kes keda innustab?
Vilve: Öeldakse, et dirigent peab inspireerima koori. Absoluutselt õige! Aga dirigendina ootan, et koor inspireeriks ka mind. Praegune Emajõe Laulikute koosseis seda tõesti teeb. See on elurõõm, õppimise kiirus, avatus, ei jääda seisma, vaid otsitakse võimalust. Väga oluline tegija ja tugi on juhatus, kellel on selge visioon, kuidas koori edasi viia ja kvaliteeti tõsta.
Laulja 5: Meie koori muudab kindlasti eriliseks meie dirigent ja kogu tema olemus. Vilve suudab ka kõige pimedamad talveõhtud muuta oma värvikate lugudega rõõmsaks ja kooriproovi energiat andvaks sündmuseks. Mulle tundub, et see energia andmine käib õnneks mõlemat pidi – päevast tühjaks imetud ja tihti täiesti söömata Vilve lahkub proovist ka ise rõõmsamana. Mulle meeldib, et selline rõõmsameelsus ja vahel võibolla veidi tobedad naljad ei kao ka karmidel prooviperioodidel, kui konkurssideks valmistume. Olles laulnud mitmes kooris, olen mõistnud, et selline kollektiivi ja dirigendi omavaheline suhtlus ei ole alati iseenesestmõistetav!”
Laulja 6: Kooriproovid Vilvega on kui uhke õhtusöök, kus lisaks pearoale (meeleolule ja õppimisele) on olemas veel värvikate näidete suupisted, kannust voolav innustus ja usk meisse ning magustoiduna mõjuvad lood ja meenutused.
Laulja 7: Vilve ei ütle kunagi “tehke minu sõnade, mitte tegude järgi”. Kõik tema teod peegeldavad tema väärtusi ning õpetavad seega lisaks laulmisele ka kuulamist, toetamist, vastutust, koos tegemise olulisust ja armastust sõprade, võõraste, looduse ning iseenda vastu.
Laulja 8: Me oleme säravad, naiselikud, (elu)rõõmsad, sõbralikud. Ja mis kõige olulisem – kui on vaja midagi ära teha, siis see ka ära tehakse. Vastusevariante “ärme tee!” või “loobume” või “ei taha” pole Emajõe Laulikute sõnavaras.
Kestmise proovikivid
Vilve: Minu unistus on, et Emajõe Laulikud saaks ka saja-aastaseks kooriks. Miks koorid hääbuvad? Näen kahte korduvat stsenaariumi. Tullakse kokku laulupeoks, aga pärast pidu hoog raugeb. Teine võimalus: tuleb kokku sõpruskond, tehakse innukalt tööd, aga ühel hetkel märgatakse, et ollakse 15–20 aastat tegutsenud, aga ei tegeldud järelkasvuga ning siis on põlvkondade vahe juba liiga suur ja uusi tulijaid pole. Oleme Emajõe Laulikutega ka selle etapi läbi käinud. Paaril aastal oli palju huvilisi, siis äkki tuli mõni üksik.
Erinevad ootused ja ambitsioonid viisid Laulikutes viimaks ka pereheitmiseni ja praeguseks on sündinud Tartusse juba uus naiskoor, kes on leidnud oma näo ja viisi. See on väga tervitatav. Olen veendunud, et iga laulja peaks leidma just selle koori, mis on talle parim.
Noorte lauljate lisandumine on alati minu südameteema. Järelkasvu, koorilauljate kogukonna loomine ja hoidmine on teadlik töö. Emajõe Laulikutes laulavad praegu noored, kes on alustanud minu käe all Karlova mudilas-, laste- ja neidudekooris või üle-eestilises lastekooris Ilmalilled, aga näiteks ka meie sõpruskooride pereliikmed ja sõbrad. Lauljad on üle-eestiline kogukond, keda tuleb hoida meie kõigi tuleviku nimel.
Koorirahva kogukond
Laulja 9: Lisaks iganädalastele kooriproovidele meeldib meile ka niisama koos olla ning tõeliselt lõbutseda koosviibimistel, nii omakeskis kui ka sõpruskooridega. Kontsertmatkad ja kooripeod on väga erilised! Vilve on koos abikaasa Andriga avanud koorirahvale oma kodu, mis on uskumatu külalislahkus. Muusika ühendab inimesi ja loob erilisi emotsioone nagu ei miski muu.
Laulja 10: Meie koor on eriline, sest meil on väga suur ühtekuuluvustunne, nii omavahel kui ka sõpruskollektiividega, Tallinna ja Tartu akadeemiliste mees- ja naiskooridega. Kui käisime sel kevadel Itaalias konkursil, oli meid saatmas 13-liikmeline toetajaskond sõpruskooridest, kes rõõmustasid meie kuldsete diplomite üle, aga kui oleksime ebaõnnestunud, siis just nemad mõistaksid ja oskaksid meid keerulistel hetkedel kõige paremini toetada.
Koorilaul kui luksuskaup?
Vilve: Olen mures, nagu paljud kollektiivide juhid Eestimaal, et koorilaul võib varsti kujuneda paljudele andekatele noortele majanduslikult kättesaamatuks. Emajõe Laulikud on isemajandav MTÜ, mis tähendab, et kõikide meie tegevuste ja ülesastumiste eest tuleb välja käia raha, mida tudengitel teadagi napib. Paljud üliõpilased peavad ka tööl käima, et ära elada. Oleme juhatusega püüdnud leida lahendusi. Ma lihtsalt ei saa leppida, et andekas noor laulja ei tule konkursile kaasa, sest tal pole raha.
Laulja 1: Tartu Tervishoiu Kõrgkool on võtnud meid oma tiiva alla. Tänu sellele on meil olemas ruum, kus harjutada. Oleme selle eest väga tänulikud. Kui haridus- ja teadusministeerium meid tänavale tõstis, olime paar aastat koduta ja rentisime proovideks ruume lauljate raha eest. Karm. Kui tahame, et koorilaul või rahvatants kestaks, ei peaks (riigi)asutuste saalid olema kollektiivide jaoks lukus või ülikallid.
Laulja 11: Meie kooris laulavad väga võimekad naised, kes tudengi-, töö- või pereelu kõrvalt naudivad koos musitseerimist. Eri vanuses lauljad moodustavad kogukonna, kes kunagi kedagi hätta ei jäta. Juhtub sedagi, et keegi annab teistest rohkem. Vaikselt. Diskreetselt.
Vilve: Kooride tegeliku tugevuse toob välja suutlikkus mõõnaperioode üle elada. Häid kriise mitte raisku lasta. Ka meie ajaloos on neid mõõnaperioode ja kriise olnud. Pereheitmine tegi meid tugevamaks – saime paika sihid ja motivatsiooni kvaliteeti tõsta.
Koroonaviiruse ajal tuldi kohe välja mõttega jätkata proove veebis. Olin algul skeptiline, aga lauljate soovile vastu tulles kogesime tegelikult, et ka nii on võimalik õppida ja isegi ette laulda ning suvel, kui mitmed koorid ennast alles kogusid, olime meie juba valmis üles astuma Tartu linna päeval suurejoonelises “Tähesülemi” etenduses.
Kahe aasta pärast tähistame veerandsadat aastat. Sajani jõuavad Emajõe Laulikud loodetavasti sama elurõõmsate ja elujõulistena.
Emajõe Laulikute saavutusi: • 2026 “Vox Lucensis” (Itaalia) – kaks kulddiplomit, grand prix’ voor • 2023 “Lisbon Sings” (Portugal) – kulddiplom • 2019 “Advent and Christmas Music” (Slovakkia, Bratislava) – kaks kulddiplomit ja I preemia • 2018 “Varsovia Cantat” (Poola) – I preemia • 2017 “Šiauliai Cantat” (Leedu) – grand prix • 2016 “Cracovia Cantans” (Tšehhi) – kategooria võit ja Poola Heliloojate Liidu eripreemia • 2013 “Kaunas Cantat” (Leedu) – kaks kulddiplomit
