25.–26. aprillil toimus Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru XVIII Eesti kammerkooride festival. Sündmusest ühes töötubade, kontsertide ja elava messialaga sai osa veerandsada koori üle Eesti, sealhulgas kolm koolikoori. Töötubade teemad ja läbiviijad olid “EMIK – avastame uut muusikat” (Taavi Hark ja Riho Esko Maimets), “Mänglevad hääled” (Maria Väli), “Paberivaba koorilaul – diginoodi võimalused” (Kristjan Nõlvak), “Kooriturunduse kiirkursus” (Liis Rull ja Kaie-Mari Hanikat), “The Art of the Warm-Up” (Marit Tøndel Bodsberg) ning “Keha ja hääl” (Piret Hinrikus-Sage). Festivali avaõhtul esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Konkursi žüriisse kuulusid Marit Tøndel Bodsberg (esimees, Norra), Saale Fischer, Riho Esko Maimets, Mati Turi ja Mai Simson.
Sündmuse järel jagavad mõtteid ja muljeid toimunust žürii liige, Eesti Rahvusmeeskoori direktor ja Haapsalu vanamuusikafestivali tegevjuht Saale Fischer, võistluse laureaadi VP Kooriakadeemia kammerkoori juht Veronika Portsmuth, Eesti Kammerkooride Liidu juhatuse liige Liis Rull ja kammerkoori Crede laulja Marjut Engelbrecht.
Saale Fischer: Kõigepealt tahan öelda, et oli suur ja väga positiivne üllatus, kui elujõuline on Eesti Kammerkooride Liit ja tema praegune juhatus! Suur tunnustus tegijatele ja eriti Joosep Loidapile ja Roland Viilukasele, kes tegid ära suure töö. Kõik oli imehästi korraldatud. Ka see, et festivalil lisaks konkursile toimusid erinevad töötoad, kontserdid ja muud ettevõtmised, oli väga hea idee, mis andis juurde lisaväärtust ja aitas mõtted konkursipingelt eemale viia.
Festivali tase oli väga eriilmeline. Üks asi on A-kategooria, kus laulavad muusikaharidusega inimesed ja noored, kes ei ole veel seotud perekondlike ja töökohustustega. Teistes kategooriates aga pole lihtne leida aega lisaproovideks, kuid konkursil osalemiseks tuleb teha tavalisest palju rohkem. Aga absoluutselt kõik koorid, kes tegid läbi selle mitte kerge ettevalmistuse ja tulid välja, on tunnustust väärt! Mis võibolla probleemina silma torkas, oli repertuaari valik. Kavas oli kohustuslik teos, aga žürii oli mitmel korral hämmelduses, et vaba valiku osas samuti laulud päris palju kattusid. Vahel oli ka tunne, et dirigent ei adu päris täpselt, mis vahe on kontserdi- ja konkursiolukorral.
Üllatustest oli kõige suurem kolme Tallinna riigigümnaasiumi noormeeste koor 3RG, kes lõi lihtsalt pahviks oma kaasakiskuva, läbitunnetatud, musitseerimisrõõmust pakatava noorusliku esitusega. Nad tõeliselt tahavad teha seda, mida nad teevad. Suur kummardus selle koori dirigentidele, sest kõik algab ikkagi koorijuhist. Üks nende preemiaid oli kutse 2026/27. hooajaks Eesti Rahvusmeeskoori juurde residentuuri – väga ootame seda koostööd!
Teine positiivne üllatus oli I.N.T.A. segakoor. Nende esitus oli kuidagi nii puudutav ja läbi tunnetatud, et taas kord võis veenduda: mis siis on muusikas kõige tähtsam – teinekord kõrgtase ja tehniline meisterlikkus ei olegi nii üle kaaluv, kui see, et esitaja saab aru, mida ta esitab ja elab sellele südamest kaasa. I.N.T.A. koor oli selles kategoorias üks väga armas leid.
Veronika Portsmuth: Minu tänavune festivalikogemus oli seotud eelkõige osalemisega VP Kooriakadeemia kammerkooriga A-kategooria konkursil. Konkurss nõuab selget fookust ja valmisolekut, mistõttu meie koori ajakavasse töötoad ja kohtumised seekord ei mahtunud. Küll aga käisime kuulamas Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserti ning nautisime nii maailma tippkollektiivi muusikalist taset kui ka uue Ukuaru muusikamaja saali akustikat.
Minu arvates ongi sellise sündmuse üks väärtuslikumaid õpikogemusi teiste kooride kuulamine. Sealt saab palju uusi ideid, inspiratsiooni ja võrdlusmomente ning tekib laiem pilt sellest, kuhu meie koorikultuur parasjagu liigub.
Konkursi väärtust tõstab eelkõige kunstiline kvaliteet. Seetõttu võiks osalevad kollektiivid pöörata veelgi enam tähelepanu sellele, et koor tooks lavale omanäolise kõlapildi, kõrgetasemelise esituse ning sisuliselt läbimõeldud repertuaari. Rõõmustav on näha, et esile on kerkinud uusi noori kollektiive, kes julgevad end proovile panna ning sellega koorimuusikat edasi kanda ja arendada.
Erineva taseme ja profiiliga koore jagus kõikidesse kategooriatesse, kuid festivali üllatajaks kujunes 3RG noormeestekoor. Nende hea energia, veenev muusikaline interpretatsioon ja kõlavad hääled lõid erilise atmosfääri ning pakkusid publikule meeldejääva elamuse.
Sündmuse korraldus oli väga hea ning kogu programm tihe, sisukas ja hästi üles ehitatud. Vaatamata mõningatele muudatustele kulges festival sujuvalt ning tekkinud olukorrad lahendati professionaalselt ja osalejatega arvestades.
Festival on Eesti koorimaastikul kindlasti vajalik ja oluline sündmus. See pakub kollektiividele väärtuslikku võimalust end teiste kooridega võrrelda, saada professionaalset tagasisidet ning tunnetada, millises suunas liigub eesti kammerkoorikultuur tervikuna. Ühtlasi annab festival hea läbilõike kooride repertuaarivalikutest, kõlakultuurist ja interpretatsioonilistest suundumustest.
Marjut Engelbrecht: See konkurss-festival oli kindlasti üks paremini korraldatud ja huvitavamaid konkursse Eestis, kus isiklikult osalenud olen. Äärmiselt professionaalselt korraldatud ja kindlasti ei jää alla mujal maailmas toimuvatele konkurssidele. Osaleva lauljana mõjus väga hästi sujuv ja samas täpne kooride logistika. Ja muidugi on Ukuaru üliäge kontserdimaja. Juba seal viibimine tegi sellest omapärase ja -näolise ürituse.
Pigem on hea, kui üritusel on ka erinevaid töötube, kohtumisi ja muud taolist. See mõjub lauljatele motiveeriva ja mõnes mõttes ka lõõgastavana, sest konkursil osalemine on iseenesest ju pingeline.
Õnnestus kuulata ka teisi kategooriaid, osalesime ise Credega B-kategoorias. Kooride osas on loomulikult A-kategoorias esindatud Eesti taidluskammerkooride koorekiht, tase on ikka ülikõrge. Aga midagi halba ei saa öelda ka teistes kategooriates laulnud kooride kohta. Kindlasti tasub ära märkimist C-kategooria võitja Hannijöggi esitatud Lembit Veevo “Kirp kiigel” ja Pärt Uusbergi “Mis on inimene?”. Eriti just viimane lugu nende esituses oli sügav, küps ja kandev. Grand prix’ võitja Avis Animi oli minu meelest parim koor ja nende esitatud Arvo Pärdi “The Deer’s Cry” oli imeline.
Selline üritus on igal juhul väga vajalik! Koorid vajavad niisugust mõõduvõttu. Samuti aitab see hoida elus meie koorilaulukultuuri ja toob valdkonda juurde noori andekaid lauljaid. Seda oli näha ja kuulda D-kategooria kooride esitlustes, meie koorilaul kindlasti kestab ja selle kategooria koorid olid tunnistus sellest, et järelkasvu on.
Liis Rull: Ühe esimese märksõnana tuleb seekordse festivaliga meelde “rõõm”. Olgu see siis uhiuue Ukuaru muusikamaja ja selle soppide avastamisest, uue ja kohati väljakutsuva repertuaariga lõpuks sina peale saamisest, õnnestunud konkursiesitusest, töötoas omavahel energia jagamisest, mujal kooris laulva sõbraga kohtumisest või millestki sootuks muust, kuid mulle tundub, et tänavusel festivalil võis kaugele tunda just nimelt positiivset elevust.
N-ö lisamelu loomine lisaks konkursile oli juba eos selle üks põhilistest eesmärkidest. Konkurss toimub ju iga festivali raames niikuinii – see on klassika –, kuid et sündmus päriselt ka festivali mõõdu välja annaks, ongi tarvis lisaprogrammi. Soovisime kammerkooride liidu meeskonnaga tekitada konkursile mõnusalt põnevusest sumiseva õhkkonna, mis poleks laetud ainuüksi veidi kramplikust konkursipingest. Seega saidki programmi lisatud näiteks erinäolised töötoad kooriturundusest kuni lavalise liikumiseni. Kuna festivali siht on ka tuua kokku paljud väga erinevad tegijad, siis olid kohapeal aktiivselt esindatud näiteks nii kodumaine digitaalplatvorm Scoremusic kui ka Eesti Muusika Infokeskus.
Usun, et väga olulist väärtust lõi koostöö Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, kes esitas Ukuaru muusikamajas täissaalile Tormise “Meestelaule” ja “Naistelaule”. Tahtsime kõigile tublisti pingutanud ja end ületanud kollektiividele pakkuda vahelduseks ja väikeseks maiuspalaks inspireerivat kontserdielamust.
Konkreetsemalt kooridest rääkides oli sündmus osalushuvi mõttes kindlasti edukas. Kui kaks aastat tagasi oli nii kammerkooride festivalil ja toimumisaasta osas sama jalga astuval segakooride võistulaulmisel “Tuljak” osalejate arvus teatav mõõn, siis sel aastal rõõmustasime enam kui 20 osalenud kammerkoori üle, kelle hulka kuulus ka kolm koolikoori.
Siinkohal on kohane puudutada ka repertuaarivaliku teemat – selleaastase festivali kohustuslike lugude osas pöörasime pilgu kaasaegsemale muusikale ning seega pidid koorid omandama kas täiesti festivali tarbeks loodud või muidu suhteliselt värskeid teosed ja/või ka oma ülejäänud kavasse lisama lugusid heliloojatelt, kes suuresti praegu meie hulgas toimetavad. Sellise ülesandepüstituse laiem eesmärk oli pakkuda võimalusi oma repertuaari rikastada ning vähendada kõhklust või ebamugavust kaasaegse materjali omandamisel. Kui mõni konkursi tarbeks õpitud nüüdislugudest jõuab nüüd kooride kaudu kordades kaugemale kui vaid Ukuaru lavale või leidis mõni dirigent inspiratsiooni tuua oma koorini edaspidi sootuks midagi teistsugust ja seniavastamatut, siis usun, et võime eesmärgi igati täidetuks lugeda.
Üks suurimaid ootamatuid üllatajaid oli kindlasti koolikooride ehk D-kategooria laiemalt. Kuigi paljude jaoks ei seostu koolikooris laulmine enamasti konkursil mõõduvõtuga, siis ootasime koolikoore – kes on ju tulevaste kammerkooride järelkasv – väga osalema ning tuleb nentida, et kategooria oli tervikuna äärmiselt tugev. Näha seda suurt ja viljakat tööd, mille juhendajad on andekate ja laval säravate noortega ära teinud, on kahtlemata innustav ja imetlusväärne.
Kokkuvõttes arvan, et rikkalikust lisaprogrammist leidis igaüks midagi, mis just teda kõnetas, ning mõeldes sellele, et kammerkooride festival on siiski üks kohaliku koorimaastiku suursündmusi, on võimalikult mitmekülgne kava vaid võit kõigile sellest osasaajatele.
Laiemas plaanis on festival vajalik järjepidevuse hoidmiseks. Meie liikmeskoorid on oma tasemelt ja sihtidelt väga erinevad, kuid kammerkooride liit saab omalt poolt pakkuda iga kahe aasta tagant konkurss-festivali näol olulist pidepunkti; eesmärki, mille poole püüelda.
TULEMUSED
Grand prix – Avis Animi (dir Danny Zhizhong Xie)
A-kategooria
I koht – kammernaiskoor Sireen (dir Laura Štoma)
II koht – Avis Animi (dir Danny Zhizhong Xie)
III koht – Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor (dir Veronika Portsmuth)
B-kategooria
I koht – I.N.T.A. segakoor (dir Inta Roost)
II koht – kammerkoor Solare (dir Elo Üleoja)
III koht – kammerkoor Crede (dir Mariell Aren)
C-kategooria
I koht – segakoor Hannijöggi (dir Mariell Aren)
II koht – meeskoor Põhjahääl (dir Ingrid Orumaa)
III koht – segakoor August07 (dir Pärt Uusberg)
D-kategooria (koolikoorid)
I koht – 3RG noormeestekoor (dir Sirje Vasmann-Perend, Tanel Nurk)
II koht – Tallinna 21. kooli kammerkoor (dir Kristjan Õmblus)
III koht – Tallinna Prantsuse lütseumi segakoor (dir Margot Peterson)
Eripreemiad:
Parim dirigent – Elo Üleoja
Parim noor dirigent – Mariell Aren
Parimad spetsiaalselt festivalile loodud või välja valitud kaasaegsete teoste (Georgi Sztojanovi “Morgenröt” ja Ambrož Čopi “Alleluia. Laudate Dominum, omnes gentes”) esitajad – Avis Animi ja I.N.T.A. segakoor
Haapsalu vanamuusikafestivali preemia – võimalus järgmisel aastal festivalil kaasa teha – Avis Animi, Haapsalu vanamuusikafestival preemia – vabalt valitud kontsertide kuulamine – I.N.T.A. segakoor
Kooriühingu preemia – osalemiskutse koorifestivalile “Tallinn 2027” – kammernaiskoor Sireen
Rahvusmeeskoori preemia – võimalus hooajal 2026/27 kuulata kõiki Eesti Rahvusmeeskoori kontserte – 3RG noormeestekoor
Kõik tulemused EKKL kodulehel.
