SADU debüütplaat “Probleemid paradiisis” on siiras, kaasahaarav, pingevaba ja ehe folgilaadne elamus, mis põimib kokku viiuli, torupilli, popi, intrigeerivad sõnad ja vägeva girlpower’i. Ja kuigi Sandra Sillamaa bränd on väga tuntud, ei söandaks seda plaati liigitada vaid hästi turundatud tooteks. Sandra võlub oma fänne julguse, ausate ülestunnistuste ja optimistliku sooviga alati paremini teha – mis on ka sisemine jõud, mis seda projekti kannab.
SADU on omaette nähtus Eesti muusikamaailmas, võites järjest südameid ja auhindu (Eesti muusikaauhinnad: aasta debüütalbum, aasta ansambel ning aasta album). Sandra Sillamaa koos Sofia-Liis Liivi ja Frederik Küütsiga on oma projektiga tabanud Zeitgeist’i, fenomen kõnetab kaasaegset eestlast sedavõrd, et ansambli kontserdid said välja müüdud enne plaadi ilmumist.
“Probleemid paradiisis” viib kuulaja etno-folgi-popi retkele, kus lugudesse puhuvad elu sisse torupill ja viiul. Esimene pala “Nälg” on hoogne laul hirmust tunnistada oma tegelikke vajadusi. Loo “Igavene” temaatika – igavik võib tunduda teemana banaalne, kuid loitsiv tervik sisendab hoopis jõudu ja refrään jääb kuulajat kummitama. “Läbi roosipõõsaste” oma viitega lastelaulule käsitleb tingimusteta armastuse otsimist. Käesoleva aja peegliteks on “See pole see” ning “Igavuse teisel pool”: üks jutustades kaasaegsest kohtingukultuurist ja teine infomürast, mis ekraanide paljususega kaasneb. Järgnevad “Mihklipäev”, “Luukered” ja “Mustrid” moodustavad justkui omaette karmimate (suhte)- raskuste tsükli. “Mihklipäevas” seisab SADU nende eest, kellele on liiga tehtud – ürgse jõu ja toorusega on see “vägistaja kättemaksu”lugu. Bändiliikmed ise on öelnud, et on karmalised kaitsjad, kes taastavad õiglust. “Luukered” on klassikaline lugu petmisest, mis elurõõmsa vormiga suudab ka valusamad teemad talutavaks muuta. Kui eelnevad palad vaatlevad suhteid kõrvalt, siis “Mustrid” sunnib pigem introspektiivsusele, käsitledes nii perekondlikke käitumismustreid kui ka igapäevaseid (halbu) harjumusi.
“Kolmest soovist viimane” on romantiline ja ilus ballaad, mis tasakaalustava jõuna näitab, et ka SADU usub armastusse. Lõpulugu “Eks sa ise otsusta” käsitleb sõltuvust ja seda, kui raske on oma deemonite käest pääseda. Siit tuleb välja bändi õpetlikum pool: kui sa ei hakka ise liikuma teise kalda poole – sinna, kus on parem elu –, siis ei muutu midagi.
See veidi üle pooletunnine plaat võtab käest kinni, tõmbab tantsima ja jutustab samal ajal südantlõhestavaid lugusid, millest hoogsa kergusega üle hüppab. SADU on tabanud hästi ära, et just rõõm ja soojus on see, mis ravib hingehaavu. “Probleemid paradiisis” on seega rohkem kui lihtsalt popalbum. Kogemata on valminud üks teraapiline projekt ja ehk just sellepärast on see ka Eesti muusikas kõrgustesse tõusnud. Tuleb tõdeda, et Sandra Sillamaa bränd müüb niivõrd hästi sellepärast, et ta lihtsalt ongi vägev naine – kogu au ja kiitus on täiesti välja teenitud.
