Presidendi tunnustusmärgid
President Alar Karis tunnustas tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 203 inimest. Nii palju teenetemärke pole Karis varem oma ametiajal välja andnud. “Teenetemärgid on tunnustus eri elualade inimestele kodumaal ja meie sõpradele ning toetajatele välisriikides sihikindluse ja hoole eest nende kutsetööl või kogukonnas,” kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas. Järgnevalt on nimetatud üksnes muusikaga seotud isikuid.
Riigivapi I klassi teenetemärgi sai Eesti muusikakultuuri väljapaistev kandja dirigent Neeme Järvi. Teenetemärgid said muusikateadlane ning pikaaegne muusikahariduse edendaja, EMTA professor Margus Pärtlas, pianist ja hinnatud klaveripedagoog, EMTA audoktor Arbo Valdma, Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Risto Joost, džässmuusik ja õpetaja Mart Soo, Mõisaküla koorijuht ja Abja gümnaasiumi muusikaõpetaja Kadi Kask, Põltsamaa ühisgümnaasiumi pikaaegne muusikaõpetaja ja koorijuht Meeli Nõmme, pärimusmuusik ja pedagoog Celia Roose, kirjanik ja muusik Aapo Ilves, koorijuht ja Pärnu kontserdimaja eestvedaja Marika Pärk, laste- ja noorte erahuvihariduse kauaaegne edendaja Kaari Sillamaa, Türi muusikakooli direktor Silja Aavik, muusikahariduse edendaja ja koorikultuuri hoidja Kadi Härma, pikaaegne Klassikaraadio vastutav toimetaja Kersti Inno.
Tunnustuse pälvisid muusik ja helilooja Maria Faust, laulja ja helilooja Siiri Sisask, muusik ja laulukirjutaja Lauri Saatpalu, muusikateadlane ja muusikaelu edendaja Eleonora Pärt ja Arvo Pärdi keskuse tegevjuht Anu Kivilo.
Riiklikud kultuuripreemiad
Kultuurkapitali aastapreemiad
18. veebruaril anti Tallinna rüütelkonna hoones üle tänavused riiklikud kultuuripreemiad, sealhulgas kolm elutööpreemiat ja viis aastapreemiat. Koguni kolm viiest riiklikust kultuuri aastapreemiast (à 9600 eurot) pälvisid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest muusikud: Hans Christian Aavik interpretatsioonilise tegevuse eest, Paavo Järvi Eesti muusika tutvustamise eest ning Duo Ruut (Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi) albumi “Ilmateade” ja uudisloomingu eest.
4. veebruaril anti Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamajas pidulikult üle Eesti Kultuurkapitali 2025. aasta pea- ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Gala “Palett” lavastas Oliver Reimann (kunstnik Kairi Mändla, dramaturg Elss Raidmets) ning üles astus ka pianist Tähe-Lee Liiv.
Helikunsti valdkonna peapreemia pälvis helilooja Tõnu Kõrvits erakordse loominguaasta ja uute teoste “Aroha” ja “The Seasons” eest. Helikunsti valdkonna elutööpreemiaga krooniti žanride vahel ristlev muusik, unustamatute meloodiate meister ja kuulajaid sütitav pianist Rein Rannap tema rohkem kui poolsajandi viljeldud loometegevuse eest.
Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia pälvis koorimuusika vallas Heli Jürgenson aktiivse kontserttegevuse ja koorimuusika arendamise eest nii kodu- kui rahvusvahelisel tasandil ning silmapaistva töö eest XXVIII üldlaulupeo “Iseoma” kunstilise juhina. Rahvamuusika vallas Helin Pihlap loomingulisuse, õpetamise ja korralduse eest, mis on andnud rahvamuusikale uue hoo ja toonud selle juurde uusi tegijaid ning mõtestatud ja teadlikkusele suunatud “Iseoma” rahvamuusikapeo eestvedamise eest. Folkloori aastapreemia sai Lauri Õunapuu regilaulu ja rahvamuusika väsimatu populariseerimise eest.
Eesti Kooriühingu aastapreemiad 2025
8. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad. Kolmeteistkümnele tiitlile kandideeris 77 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestisi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.
Aasta koore on kaks: kontsertkooride kategoorias sai selle tiitli Musamari koorikooli tütarlastekoor (dirigent Tiina Mee), kes pälvis I koha noortekooride kategoorias ja I koha rahvamuusika kategoorias V rahvusvahelisel Salzburgi koorifestivalil Austrias ning II koha noortekooride kategoorias XVIII rahvusvahelisel koorifestivalil “Tallinn 2025”. Panuse eest kultuuriruumi pälvis aasta koori tiitli Rae Kammerkoor (dirigent Ingrid Orumaa), kelle 2025. aasta tegemiste hulka kuulus osalemine Rae valla segakooride ühiskontserdil “Tormis 95”.
Aasta dirigendiks valiti Heli Jürgenson – 2025. aasta üldlaulupeo “Iseoma” kunstiline juht, Tallinna Kammerkoori peadirigent ning rahvusooperi peakoormeister. Aasta dirigent-muusikaõpetaja on Kadi Härma – Keila kooli laste- ja poistesegakoori ning Nõmme Õpetajate Naiskoori dirigent ja 2025. aasta laulupeo “Iseoma” lastekooride liigidirigent.
Aasta noore dirigendi tiitli sai Kärolin Tuisk – Tartu Jaan Poska gümnaasiumi muusikaõpetaja ja segakoori, Tartu Tamme kooli mudilas- ja lastekoori ning kammerkoori Kolm Lindu dirigent. 2025. aasta üldlaulupeol juhatas Kärolin segakoore.
Aasta puhkpilliorkestriks valiti Võru linna puhkpilliorkester (dirigent José Antonio Page Ramírez), kes pälvis Eesti puhkpilliorkestrite turniiril E-grupis II koha ja kulddiplomi ning Prahas XXV rahvusvahelisel puhkpilliorkestrite konkursil võidu ja kulddiplomi kõrgeimas kategoorias ning eripreemia kohustusliku teose esituse eest ja dirigendipreemia.
Aasta orkestridirigendiks tunnistati Bert Langeler – Viljandi, Tõrva ja Võhma muusikakoolide puhkpilliorkestrite ja -ansamblite dirigent ja vaskpilliõpetaja, MUBA sümfoonilise puhkpilliorkestri, Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri ja Viljandimaa Puhkpilliorkestri dirigent ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemias vaskpillide ja didaktika õppejõud, 2025. aasta üldlaulupeo puhkpilliorkestrite liigijuht ja dirigent.
Aasta toetajad on kultuuriministeerium, kes toetas rahvusvahelise konverentsi “Leading Voices” korraldamist olulises mahus, ning Ivar Dembovski – 2025. aastal Eesti Meestelaulu Seltsi suurtoetaja.
Aasta korraldaja on Indrek Mustimets – Uno Uiga 100. sünniaastapäeva pidunädala peakorraldaja. Aasta tegu on rahvusvaheline muusikasümpoosion “Leading Voices”, mis tõi Tallinna kokku enam kui 800 osavõtjat 38 riigist. Aasta suurtegu 2025 on XXVIII üldlaulupidu “Iseoma”.
Koostööpreemia 2025: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui “Leading Voicese” põhiline toimumiskoht ja ka üks korraldajatest; Varje Vürst kui oluline koostööpartner tervele koorimaastikule tänu oma pühendumisele Eesti Koorijuhtide Liidu loomisel ning koorijuhtide kutsesüsteemi väljatöötamisel ja kutsetaotluste koordineerimisel.
Aasta kooriplaat on Tartu Üliõpilassegakoori “Õhtute kuld” (dirigendid Küllike Joosing, Liis Rull ja Liine Palu). Plaadil on aastate jooksul sellele koorile kirjutatud teosed, nende kõrval on ka valik ajatut klassikat. Aasta koorihelilooja on Riivo Jõgi, kellel valmis 2025. aastal kokku 118 arranžeeringut ja orkestratsiooni eri koosseisudele.
Aastate koorihelilooja on Arvo Pärt.
Samuti anti üle Gustav Ernesaksa fondi stipendiumid. Peastipendiumi pälvis dirigent ja koorimuusika edendaja Ingrid Kõrvits, arendusstipendiumi muusikaelu edendaja Marika Pärk ja fondi õppestipendiumi noor koorijuht Ilona Muhel.
Ühtlasi andis kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu üle ministeeriumi tänukirjad dirigentidele, kes on aasta jooksul võitnud Eesti või rahvusvahelisi konkursse. Möödunud aastal oli võidukaid koori- ja orkestrijuhte 20.
Eesti muusikaauhinnad 2026
29. jaanuaril kuulutati Unibet Arenal välja Eesti muusikaauhindade tänavused võitjad. Õhtu suurimad võitjad olid ansambel SADU ja Tommy Cash, kes viisid koju kolm auhinda. Võitjaid valis 156-liikmeline žürii. Rahvahääletusel selgitati välja aasta muusikavideo.
Sadu pälvis aasta albumi, aasta ansambli ja aasta debüütalbumi tiitli. Aasta mees- ja popartisti tiitli sai Tommy Cash. Eestit “Eurovisioonil” esindanud looga “Espresso macchiato” võitis ta ka aasta laulu kategooria. An-Marlen pärjati aasta naisartisti tiitliga. Auhinna pikaaegse tegevuse eest Eesti muusika edendamisel pälvis Vennaskond.
Galaõhtut juhtisid Jaagup Kreem ja Kristjan Jõekalda, esinejatena astusid üles nublu ja Vaiko Eplik, Säm ja Alika, SADU, Liis Lemsalu ja Lauri Saatpalu, Terminaator, An-Marlen ja Lexsoul Dancemachine.
TULEMUSED
Aasta debüütalbum: SADU “Probleemid paradiisis”
Aasta alternatiiv/indie-album: Night Tapes “portals//polarities”
Aasta autorilaulualbum: Sten-Olle “Kehv keha”
Aasta elektroonikaartist: Roma Vjazemski “Handlebar”
Aasta etno/folk/rahvalik album: Duo Ruut “Ilmateade”
Aasta hip-hop/rap-artist: KiROT, NiklāvZ “Balti Instituut”
Aasta soul/funk/RnB-artist: Lexsoul Dancemachine “Lex Is More”
Aasta jazz’ialbum: Joel Remmel Trio & Jukka Eskola jazzialbum “Peegeldused”
Aasta metal-album: Intrepid “Juxtaposition”
Aasta rockalbum: The Boondocks “Silver Buzz”
Aasta popartist: Tommy Cash
Aasta naisartist: An-Marlen
Aasta meesartist: Tommy Cash
Aasta ansambel: SADU
Aasta muusikavideo: Kermo Murel “Ebapopulaarne”
Aasta laul: Tommy Cash “Espresso macchiato”
Aasta album: SADU “Probleemid paradiisis”
Aasta klassikaalbum: Erkki-Sven Tüür “Aeris”, esitajad ERSO, German Hornsound, dirigent Olari Elts
Panus Eesti muusikasse: Vennaskond
Galakontsert “Aasta interpreet”
3. veebruaril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis teist korda Eesti Interpreetide Liidu galakontsert “Aasta interpreet”. Selle piduliku sündmuse kutsus EIL ellu 2025. aastal eesmärgiga tõsta esile ja tunnustada eesti väljapaistvaid muusikuid.
Galakontserdil astusid üles tänavused aasta interpreedid, pianist Ivari Ilja ja metsosopran Karis Trass. Kontserdi esimeses pooles esitas Karis Trass koos oma klaveripartneri Rasmus Andreas Raidega valiku Brahmsi soololaule, Liszti “Über allen Gipfeln ist Ruh” ning Debussy kauni ja Eestis harva kõlava tsükli “Bilitise laulud” (“Chansons de Bilitis”). Eesti laululoomingust oli lauljatar valinud kavva Veljo Tormise karge ja loodustundliku “Kümme haikut”.
Kontserdi teises pooles esitas Ivari Ilja Chopini “Poloneesi” fis-moll op. 44 ja “Skertso” nr 2 b-moll sügava tunnetuse ja küpse tõlgendusega. Eesti loomingust olid Ivari Ilja kavas Tõnu Kõrvitsa pala “To the North …” ja erilise väärtusena esiettekanne – Kõrvitsa uus teos “Ondines”. Tõnu Kõrvitsa klaveriteosed paistavad silma väga hea instrumenditunnetuse ning haarava ja sügavutimineva kujundite maailmaga.
EMTA rektor pianist Ivari Ilja on üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid eesti interpreete. Aastaid oli ta maailmalavadel ansamblipartner kuulsatele lauljatele nagu Dmitri Hvorostovski ja Irina Arhipova. Chopini muusika on Ivari Iljale olnud alati väga südamelähedane. Ta on ka ainus Eesti pianist, kes on jõudnud maailma ühe esikonkursi – Varssavi Chopini konkursi finaali ja pälvinud diplomi. Ivari Ilja on esitanud sageli ka eesti nüüdismuusikat.
Karis Trass on alates 2022. aastast rahvusooper Estonia solist. Tema viimase aja suuremad rollid Estonias on Mélisande Debussy ooperis “Pelléas ja Mélisande”, Concepción Raveli ooperis “Hispaania tund” ja prints Orlovski operetis “Nahkhiir”. Tähelepanu on ta pühendanud ka kammerlaulule, saavutades ka siin kõrgetasemelisi tulemusi.
Aasta interpreedi preemia asutas EIL 2019. aastal eesmärgiga kujundada püsiv traditsioon, mis toob igal aastal esile uued laureaadid, ja luua muusikaelus vastav järjepidevus. Preemia tõstab esile interpreetide rolli ühiskonnas, näitab, et eesti esituskunst on kõrgel tasemel ning väärib rahvusvahelist tähelepanu.
Aasta kultuurisõbra tunnustus
22. jaanuaril tänas kultuuriministeerium kultuurivaldkonda toetanud ettevõtteid ja metseene, tunnustamiseks oli sel korral laekunud 42 ettepanekut.
Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid AS Merko Ehitus “Klassikatähtede” saate tagasi toomise eest ETV ekraanile ning Louis Kahni Eesti sihtasutuse toetamise eest ja Jaan Tõnissoni Postimehe fond erinevate MTÜ-de, väikeettevõtete ja sihtasutuste, sh Theatrumi ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse toetamise eest kokku ligi 1,2 miljoni euroga.
Aasta kultuurisõbraks kuulutati Tiit Pruuli. Pruuli pälvis tiitli pika traditsiooniga laia toetusvälja eest, mis ulatub kirjandusest teaduseni, toetades nii noori kui ka kogukondi, tugevdades järjepidevalt Eesti kultuuriruumi.
Aasta kultuurikorraldaja tunnustuse sai Narva ooperipäevade ellukutsuja ja korraldaja Julia Savitskaja. Heidy Purga tõi esile, et: “Julia Savitskaja on energiline kultuurilooja, kes on algatanud sündmused, mis on olulised kohalikule kogukonnale, kuid mille mõju ulatub üle regiooni ja linna piiride. Ta on Eestisse toonud truppe üle Euroopa ning avanud meile nii klassikalise kui ka nüüdisaegse ooperikunsti. Ta on loonud kohtumispaiga, kus saavad kokku eri keeled, põlvkonnad ja kultuurid”.
Aasta kultuurikorraldaja tiitliga käib kaasas rahaline preemia, mis on võrdne möödunud aastanumbriga ehk seekord 2025 eurot. Aasta kultuurisõpradele kingiti traditsiooniliselt kunstnik Kärt Ojavee teos “Undefined Useful Object”.
Universal Music Estonia lõpetab tegevuse
Jaanuaris sai teatavaks, et sel aastal lõpetab oma tegevuse Universal Musicu Eesti kontor, mis oli pärast Warneri ja Sony tegevuse lõpetamist 2024. aastal viimane nn suurde kolmikusse kuuluv plaadifirma, mis veel Eestis tegutses.
Universal Music Estonia (varem ka Baltics) kuulub maailma suurima plaadifirma Universal Music Group’i alla, vastutades Baltikumi regioonis Universaliga lepingu sõlminud artistide muusika levitamise, litsenseerimise, turunduse, füüsilise ja digitaalse müügi eest.
Esimene kohalik bänd, kes 2008. aastal avatud Universal Musicu Eesti kontoriga liideti, oli Röövel Ööbik. Koostöös Universaliga anti välja album “Ringrada”. 18 aasta jooksul on Universali Eesti haru juurest käinud läbi veel Tanel Padar & The Sun, Siiri Sisask, Metsatöll, Malcolm Lincoln, Elina Born, Jüri Pootsmann, Metsakutsu, Getter Jaani, Liis Lemsalu, Maian, Uudo Sepp, Miljardid, Alika jt. Hetkeseisuga tegutsevad Eesti artistidest Universal Musicu all veel Villemdrillem, Clicherik & Mäx, Clicherik sooloartistina ning 5miinust. Eesti muusikaettevõtluse auhindadel on Universal Music Estonia neljal korral kuulutatud aasta muusikatootjaks.
Eesti Naislaulu Selts jagas aastapreemiaid
Laupäeval, 31. jaanuaril kuulutas Eesti Naislaulu Selts MUBAs peetud pidulikul kontserdil välja oma 2025. aasta preemiad.
ENS on tunnustanud silmapaistvaid nais- ja neidudekoore aastapreemiatega alates 2004. aastast. Alates 2017. aastast antakse välja kahte naiskooripreemiat, üks kontsertkoorile ning teine kohalikku kultuurielu edendavale nais- või neidudekoorile. Käesoleval aastal anti esimest korda välja preemiad ka kahes uues kategoorias: et tunnustada eelmise aasta silmapaistvamat naiskoori tegu ning koostööpartnerit, kes on toetanud ja rikastanud Eesti naiskooriliikumist.
Aasta naiskooritiitli pälvis kammernaiskoor Lu (dirigent Reeda Toots).
Tiitli aasta naiskoor panuse eest kohalikku kultuuriruumipälvis Märjamaa naiskoor Paula (dirigent Reelika Looring).
Aasta naiskoori teotiitli pälvis TÜ naiskoor oma 80. tegutsemisaastale pühendatud kontsertetenduste “Hääle andmine” eest.
Aasta koostööpartner on Türi põhikool.
Kultuurkapitali maakondlike ekspertgruppide preemiad
Harjumaa ekspertgrupi elutööpreemia pälvis Taavi Esko pikaajalise töö eest koorimuusika edendamisel. Harju maakonna kultuuripärl on dirigent Harry Illak märkimisväärse töö eest Harjumaa orkestrite eestvedamisel. Aastapreemiad said Ulvi Rand Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva tähistamise eestvedamise eest, Mai Ainsalu – lauluvõistluse “Harjumaa laululaps 2025” eduka korraldamise eest Tabasalu muusika- ja kunstikoolis, Iti Teder Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva sündmuste koordineerimise eest, Heli Sepp töö eest koorijuhtide koolitamisel ja koorimuusika edendamisel Harju maakonnas.
Hiiumaal pälvisid aastapreemia Endrik Üksvärav ja Raili Kaibald Hiiumaa koorilaulutraditsiooni edendamise eest. Tunnustuspreemia said Ly Meldorf töö eest Hiiumaa kultuurielu edendamisel ning Karola-Lotta Kiisel ja Karin Poola “Päikesetõusukontsertide” sarja korraldamise eest.
Ida-Virumaa aasta kultuurisündmuseks kuulutati Virumaa laulupidu; aasta kultuuritöötaja on Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse direktor Riia Tallerman; kultuuripärl on “Tuletorni” kontserdi korraldaja näitleja Guido Kangur.
Järvamaa parima kollektiivi tiitli sai orkester Türi (dirigent Ants Oidekivi), kus mängib ligi 40 muusikut, sh Türi muusikakooli õpilasi.
Läänemaa kultuuripärli tiitli pälvis Viivika Orula mitmekesise ja loomingulise tegevuse eest Oru kultuurisaalis.
Põlvamaa kultuuripärl on Nele Risttee – muusikaõpetaja, kuraator ja kogukonnakultuuri eestvedaja, kes on üle kümne aasta kujundanud maakonna laste ja noorte muusikalist teekonda. Tunnustuspreemia pälvis Meelis Hainsoo, tuntud nii laulja, muusiku, helilooja, koorijuhi, õpetaja, õhtujuhi kui ka näitlejana. Aasta teo tiitli said Eerika ja Andrus Mark, kelle sihikindel töö, loovus ja strateegiline mõtlemine on aidanud tuua Põlva säravalt kultuurikaardile ning pakkunud piirkonna elanikele ja külalistele mitmekülgset ja kõrgetasemelist kultuuri.
Raplamaal pälvis elutööpreemia Tõnu Soosõrv – Rapla maakonna noorte puhkpilliorkestri asutaja ja dirigent. Aastapreemiad said Rait Pihlap kui eesti rahvapillide meisterdamise traditsioonide edasikandja ning mitmekülgne helilooja ja muusik Sten-Olle Moldau.
Saaremaa kultuurkapitali ekspertgrupi elutööpreemia pälvis Tiit Paulus, keda tunnustati elukestva töö eest Eesti jazzmuusika ja muusikakultuuri edendamisel. Kultuuripärli preemia pälvis kitarrist ja muusik Andre Maaker. Aastapreemia sai Aivar Mäe silmapaistva tegevuse eest Saaremaa kultuurielus.
Valgamaa ekspertgrupi 2025. aasta laureaatidest pälvis aastapreemia Eve Eljand kui koorikultuuri tugisammas maakonnas.
Viljandimaa kultuuripärlipreemia laureaat on Anneli Kundla südamega tehtud töö eest rahvakultuuri valdkonnas. Aastapreemia pälvis Peedu Põld, Viljandimaa uue puhkpilliorkestri kokkukutsuja ja kollektiivi eestvedaja. Tunnustuspreemia laureaat on Maret Tomson – Viljandimaa muusikaelu elav leksikon, särav muusikateadlane ning mitme põlvkonna teejuht muusika imelisse võlumaailma.
Võrumaa kultuuripärliks kuulutati dirigent José Antonio Page Ramírez. Aastapreemia pälvis Matis Leima heliloomingu eest rockmuusikalile “Seto Odüsseia”. Tunnustuspreemiad said: Maarja Saarine – Setomaa kultuurielu eestvedaja, “Leelopäeva” korraldaja; Signe Rõõmus – pühendunud ja selge visiooniga dirigent.
Keskastme koolide vaheline klaveriõpilaste konkurss 2026
24.–25. jaanuaril viidi MUBAs läbi iga-aastane keskastme koolide vaheline klaveriõpilaste konkurss, kus mängisid noored pianistid vanuses 15–19 a (9. kl, gümnaasium ja kutseõpe). Tegemist on pika ja väärika traditsiooniga, konkurssi on korraldatud juba 1964. aastast.
Tänavu osales 37 noort muusikut: MUBAst 32 ning Elleri koolist 5. Võistlust hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Rūdolfs Vanks (Riia Emīls Dārziņši nimeline muusikakool), Reet Ruubel (MUBA) ja Kadri Leivategija (Heino Elleri Muusikakool).
TULEMUSED
9. klass / eelõpe / I kursus:
I koht Stefan Ilves (MUBA, õp J. Randvere); II koht Anna Jõeleht (MUBA, õp K. Ratassepp); III koht Emma Hansberg (MUBA, õp M. Roots), Liisi Kokkar (MUBA, õp M. Jürisson).
10. klass / II kursus
Grand prix Markus Kadaste (Elleri kool, õp P. Taniloo, A. Juurikas), Havryil Sydoryk (MUBA, õp A. Juurikas), I koht Shirin Amiraslanova (MUBA, õp M. Raide); II koht Timo Belinski (Elleri kool, õp P. Taniloo, J. Kapp), Mia-Simona Kaivo (MUBA, õp K. Ratassepp, M. Mikalai); III koht Stig Sebastian Kari (MUBA, õp K. Ratassepp, M. Mikalai), Maria Maškova (MUBA, õp K. Ratassepp), Raul-Eerik Palm (MUBA, õp M. Raide).
11. klass / III kursus
Grand prix Marii Heleen Matesen (MUBA, õp P. Habak), Kärt Mikalai (MUBA, õp M. Jürisson, M. Poll); II koht Emanuel Teppo (MUBA, õp K. Ratassepp), Nelis Vernik (MUBA, õp M. Raide, I. Ilja); III koht Ervin Ivanov (Elleri kool, õp P. Taniloo), Anna Loginova (MUBA, õp M. Jürisson, M. Poll), Robert Tallo (MUBA, õp R. A. Raide, M. Poll).
12. klass / IV kursus
III koht Annika Aruvainu (MUBA, õp J. Rostovtseva).
Kogutulemused leitavad siit: muba.edu.ee/uudised/koolidevaheline-klaveriopilaste-konkurss-2026/
KONKURSITULEMUSI
23.–24. jaanuaril toimus Pariisis Adolphe Saxi nimeline rahvusvaheline saksofonimängijate konkurss, kus osalesid ka MUBA noored saksofonistid. Oma vanuserühmas saavutas I koha ning ühtlasi kogu konkursi grand prix’ auhinna Selmer Axos altsaksofoni Emerson Martin Loorents (III kl), II koha sai Kirill Kuzmin (VII kl). Nende õpetaja on Lauri Sepp.
Tartu Heino Elleri Muusikakooli tšelloõpilased Maali Toots ja Mari-Ellen Lutsar Reet Metsa klassist saavutasid A. Dombrovskise nimelisel rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil Riias oma vanuserühmas I koha. See on mahukas, kolme vooruga konkurss, kus finaalis tuleb esitada tervikuna kontsert koos orkestriga. Konkursil hindas noorte muusikute esitusi rahvusvaheline žürii ning laureaadid said esineda koos Sinfonietta Rīga orkestriga.
MUBA klaveri eriala õpilane Anette Kalda (õp Martti Raide) pälvis IX rahvusvahelisel Béla Bartóki nimelisel klaverikonkursil Grazis III preemia. Anette Kalda vanuserühmas olid osalejad Sloveeniast, Austriast, Iraanist, Suurbritanniast, Serbiast, Ungarist, Horvaatiast ja Eestist. Konkurssi hindas 6-liikmeline rahvusvaheline žürii, I preemiat selles grupis välja ei antud.
