Grammy auhinnad 2026
Los Angeleses jagati 68. korda Grammy muusikaauhindu. Sarnaselt möödunud aastaga lahkus suurima arvu auhindadega räppar Kendrick Lamar, kes viis koju viis Grammyt. Nüüdseks kokku 27 Grammyt võitnud Lamar on tänasest muusikaauhindade ajaloo kõige edukam räppar.
Grammy elutööpreemia pälvisid Cher, Whitney Houston, Chaka Khan, Fela Kuti, Carlos Santana ja Paul Simon. Aasta album oli “DeBÍ TiRAR MáS FOToS” – Bad Bunny. Parim uus artist oli Olivia Dean. Parima džässiesituse preemia sai “Windows”, esitajateks Chick Corea, Christian McBride ja Brian Blade. Parim džässinstrumentaalalbum oli “Southern Nights” – Sullivan Fortner Featuring Peter Washington & Marcus Gilmor ja parimaks džässvokaalalbumiks valiti “Portrait” – Samara Joy. Billie Eilish sai Grammy aasta laulu kategoorias lauluga “Wildflower”. Lady Gaga teenis samuti mitmeid tunnustusi, sealhulgas parima vokaalpopalbumi auhinna plaadiga “Mayhem” ning parima tantsu-/popmuusika salvestise tiitli teosega “Abracadabra”. Parim folkalbum oli “Wild and Clear and Blue” – I’m With Her.
Kokku jagati auhindu 95 kategoorias. Klassika kategoorias sai parima orkestrisalvestise Grammy “Messiaen: Turangalîla-Symphonie”, esitajad dirigent Andris Nelsons ja Bostoni sümfooniaorkester. Sama koosseis koos tšellist Yo-Yo Ma’ga tunnistati parimaks ka klassikalise instrumentaalsoolo kategoorias; plaadil kõlavad Šostakovitši tšellokontserdid. Gustavo Dudamel oli samuti võidukas mitmes kategoorias: parim kooriplaat “Ortiz: Yanga”, esitajad Gustavo Dudamel, koormeister Grant Gershon, Los Angelese filharmoonikud, Tambuco löökpilliansambel ja Los Angelese Master Chorale. Parimaks kaasaegse heliloomingu plaadiks nimetati “Ortiz: Dzonot”, millel kõlab Gabriela Ortizi helilooming ja seda esitavad tšellist Alisa Weilerstein ja Los Angelese filharmoonikud Gustavo Dudameli juhatusel. Parim klassikaline soolovokaalalbum oli “Telemann: Ino – ooperiaariad sopranile”, esitajateks sopran Amanda Forsythe ja dirigendid Robert Mealy, Paul O’Dette, Stephen Stubbs ja Bostoni vanamuusikafestivali orkester. Parimaks muusikafilmiks tunnistati “Muusika John Williamsilt”, linateose autor on Laurent Bouzereau. Aasta produtsendi tiitli pälvis Elaine Martone.
Muusika Milano taliolümpiamängude avamisel
Milano-Cortina 2026. aasta taliolümpiamängud toimusid 6.–22. veebruarini. Avatseremoonial esinesid ka klassikalised muusikud: itaalia lauljad Cecilia Bartoli ja Andrea Bocelli ning hiina pianist Lang Lang. Viimasel on see juba teine kord olümpiamängude avatseremoonial esineda – 2008. aastal osales ta Pekingi suveolümpia programmis. Tseremoonia korraldaja Marco Balich lubas, et Milano olümpia avatseremoonia tekitab vähem lahkarvamusi kui 2024. aasta Pariisi olümpiamängude oma ja nii see ka oli.
Milano-Cortina olümpiamängude korralduskomitee sõnul lisab tuntud muusikute osalus tseremooniale prestiiži. Avatseremoonia toob seega kokku spordi, kunsti ja kultuuri olümpiaväärtuste – dialoogi ja jagamise – vaimus.
Bachtracki statistika
Rahvusvaheline klassikalise muusika portaal Bachtrack on avaldanud oma iga-aastase ülevaate 2025. aasta kontserdielu ja tendentside kohta. Andmed põhinevad ligi 31 445 esitusel enam kui 40 riigis, mis teeb sellest seni kõige põhjalikuma ülevaate klassikalise muusika esitustest.
Arvo Pärt valiti ka seekord maailma enim esitatud heliloojaks. Teiste sagedamini esitatud elavate heliloojate seas tõusid esile naisheliloojad Caroline Shaw ja Anna Clyne ning György Kurtág, kelle looming oli oluline osa repertuaarist tema 100. sünniaasta lävel. Kaasaegsete heliloojate osakaal on viimase kümnendi jooksul kasvanud – tänavu moodustas see umbes 14% orkestriprogrammidest.
Klassikalistest heliloojatest esitati eelmisel aastal palju Raveli seoses tema 150. sünniaastapäevaga, samuti kõlasid rohkesti Beethoven, Mozart ja Bach. Aasta enim esitatud teos oli Vivaldi “Neli aastaaega”.
Hõivatuim dirigent oli tänavu Yannick Nézet-Séguin, kes juhatas rohkem kui 120 eri žanris kontserti. Kõige enam kontserte andnud orkestrid oli Leipzigi Gewandhaus-orkester, Berliini filharmoonikud ja Viini filharmoonikud.
Naisheliloojate osakaal klassikalise muusika programmides on viimastel aastatel tõusnud. Ka kaasaegse muusika osa kasvab nii repertuaaris kui ka publiku huvis.
Maria Faust pälvis Taani kõrge tunnustuse
Jazzsaksofonist ja helilooja Maria Faust pälvis 28. jaanuaril kõrge tunnustuse Taani kuninglikult perekonnalt – kuningliku Dannebrogi ordeni rüütliristi. See on Taani üks kõrgemaid autasusid kultuuri vallas ja ühiskondliku tegevuse eest. Ordeni andis üle Taani kuninglik perekond isiklikult oma visiidi ajal Eestis.
Kuningliku Dannebrogi ordeni rüütliristi (Ridder af Dannebrogordenen) annab Taani monarhia neile, kes on silmapaistvalt edendanud kultuuri, kunsti või rahvusvahelisi suhteid. Faust Eesti muusikuna on seal erandlik, tunnustus rõhutab tema mõju Taani ja Eesti kultuurisidemetele. Teenetemärk antakse isikule tema elueaks, see ei pärandu edasi.
Pärast Taani autasu pälvis Maria Faust Eesti presidendilt Alar Kariselt ka Valgetähe IV klassi teenetemärgi tunnustusena tema silmapaistva töö eest Eesti kultuuri ja muusika alal.
Maria Faust on üks eesti kaasaegse muusika silmapaistvamaid eksperimenteerivaid heliloojaid ja interpreete, kelle loomingus kohtuvad džäss, kaasaegne helikeel ja improvisatsioon. Ta on pälvinud mitmeid auhindu nii Eestis kui Taanis, sealhulgas mitu Taani muusikaauhinda (Danish Music Award). Fausti loomingut ja äärmuslikku kunstilist keelt nähakse sageli sillana balti-põhjamaises kultuuriruumis ja rahvusvahelisel muusikamaastikul, kus identiteet ja globaalsed mõjutused põimuvad ühtseks helikeeleks.
Verbier’ festival laienes Hiinasse
Šveitsis peetav tuntud Verbier’ festival alustas oma sõsarfestivaliga Hiinas. Veebruari alguses Shenzhenis toimunud esimesel festivalil oli tohutu edu. Koostöö Hiina metropoliga jätkub vähemalt 2028. aastani. Shenzheni kontserdimajas ja Longgangi rahvusvahelises kunstikeskuses toimus 24 kontserti, meistriklasse ja ümarlaudu ning laval olid pianistid Yuja Wang, Lang Lang ja Mihhail Pletnjov, viiuldajad Janine Jansen ja Joshua Bell, tšellistid Gautier Capuçon ja Mischa Maisky ning Walesi bassbariton Bryn Terfel. Kontserte külastas 25 000 inimest, kellest 30% oli pärit Shenzhenist. Arvukalt oli ka internetikasutajaid, kes jälgisid festivali Hiina ja rahvusvahelistel digitaalsetel platvormidel (17 miljonit vaatamist). Kontsertide rohkus Shenzheni peamistes kultuuriasutustes avaldas olulist mõju linna külastajate arvule, kuna festivali ajal kasvas märkimisväärselt nõudlus majutuse, restoranide ja kultuuriturismi järele. Järgmine Verbier’ festival Shenzhenis toimub 9.–18. veebruaril aastal 2027.
Kired Trumpi-Kennedy keskuse ümber
Donald Trump teatas oma kavatsusest sulgeda Trumpi-Kennedy keskus kaheks aastaks ulatusliku renoveerimise tõttu. Pärast võimule naasmist on Ameerika president algatanud mitmete oluliste Washingtoni vaatamisväärsuste ümberehitusi, näiteks Valge maja 1000-kohalise ballisaali ehitamine, mis maksab mitusada miljonit dollarit. “Rahastamine on lõplikult kokku lepitud ja täielikult paigas!” teatas miljardärist president, kes on ka Trumpi-Kennedy keskuse juhatuse esimees, kus jaanuari lõpus esilinastus esileedist tehtud dokumentaalfilm “Melania”. Hoone fassaadil on nüüd nimi Trumpi-Kennedy keskus, mida peetakse tema võimuletuleku ülimaks sümboliks.
President Kennedy perekond ja demokraatlik opositsioon on selle hukka mõistnud, vaidlustades selle seaduslikkuse. Kirjanik ja Kennedy perekonna liige Maria Shriver seostas keskuse peatse sulgemisotsuse tõsiasjaga, et “keegi ei taha seal enam esineda ja kõik tühistavad kontserte”. Suurtest klassikaartistidest tühistas sopran Renée Fleming oma ülesastumise ning helilooja Philip Glass oma 15. sümfoonia “Lincoln” esiettekande. Ametlikus avalduses märkis Glass, et tema teos on pühendatud Abraham Lincolnile ning helilooja usub, et Kennedy keskuse praegused väärtused on vastuolus sümfoonia sõnumiga. Washingtoni rahvusooper teatas hiljuti, et lahkub keskusest.
Keskuse praegune juhatus usub, et kiireim viis Trumpi-Kennedy keskuse edu, ilu ja suursugususe kõrgeimale tasemele viimiseks on taasavamine pärast renoveerimist, mis ületab kõike, mis sellise rajatisega varem toimunud on.
Esa-Pekka Salonen saab Tanglewoodi festivali muusikajuhiks
Soome dirigent Esa-Pekka Salonen on määratud Tanglewoodi kaasaegse muusika festivali juhiks. Ta võtab ameti üle mehhiko heliloojalt Gabriela Ortizilt. Festival toimub 23.–27. juulini.
67-aastasele Soome dirigendile oli läinud aasta suurepärane. Salonen määrati eelmisel aastal Orchestre de Paris’ peadirigendiks, alates 2027. aastast Pariisi filharmoonia loomingu ja innovatsiooni osakonna juhatajaks ning järgmisest hooajast Los Angelese filharmoonia loomingujuhiks.
Tanglewoodi festivali avaõhtu 23. juulil on pühendatud varalahkunud meistritele. Muu hulgas esitatakse hiljuti lahkunud heliloojate teoseid, sh Kaija Saariahot. 25. juulil toimuval kontserdil “Uus põlvkond” esitletakse nelja Y-põlvkonna autorit (sündinud aastatel 1981–1996), kelle hulgas on ka meie tõusev talent Alisson Kruusmaa. Veel tutvustatakse Gabriella Smithi, Anna Bergti ja Lisa Streichi muusikat. Põlvkondade vaheline programm jätkub järgmisel päeval Z-põlvkonna heliloojate (sündinud aastatel 1997–2012) teoste sarjaga. Lõppkontserdil, mis on pühendatud “Põhjala buumeritele”, on kavas Skandinaavia tunnustatud heliloojad: Hans Abrahamsen (Taani), Anders Hillborg (Rootsi), samuti Esa-Pekka Salonen ise ja tema kaasmaalane Magnus Lindberg.
Harfimängija Kaisa Helena Žigurs võitis Prantsusmaal maineka konkursi
Eesti harfitalent Kaisa Helena Žigurs võitis Prantsusmaal Limoges’is rahvusvahelise harfikonkursi “Concours Français de la Harpe”. Konkurss viidi läbi 13.–15. veebruarini. Võistlusel oli 12 kategooriat, mis tõi kokku arvukalt kõrgetasemelisi mängijaid eri riikidest. Kaisa Helena Žigurs võitis esikoha konkursi kõrgeimal, Excellence-tasemel.
Žigurs lõpetas 2025. aastal EMTA ning jätkab õpinguid Zürichi Kunstide ülikoolis, kus tema õpetajaks on Sarah O’Brien. Esikohaga kaasnevad esinemisvõimalused, nagu soolokontsert festivalil “International Harpe en Avesnois” ja järgmise “Concours Français de la Harpe” avakontserdil.
Suri Helmuth Rilling
11. veebruaril suri 92-aastaselt rahvusvahelise kõrge lennuga dirigent Helmuth Rilling, kes oli üks olulisemaid Bachi loomingu spetsialiste. Rilling asutas Stuttgardi Bachi kolleegiumi (1965), Oregoni Bachi festivali (1970), Stuttgardi rahvusvahelise Bachi akadeemia (1981) ja palju teisi ansambleid ja ettevõtmisi, mis kõik keskendusid Johann Sebastian Bachi muusika esitamisele. Rilling oli oma kodulinna Stuttgardi muusikaelu tugipunkt. 24-aastaselt sai temast Stuttgardis kantor ja kuus aastat hiljem kirikumuusika juht. 1969. aastal määrati ta Frankfurdi muusika- ja etenduskunstide ülikooli koorijuhtimise professoriks.
Rilling salvestas Bachi kogu loomingu. Tema hämmastav mälu, ideede täpsus ja selgus ning julged interpretatsioonid köitsid rahvusvahelist publikut. Oma tegevuse eest pälvis ta arvukalt auhindu ja tunnustusi. Rilling oli ka julge visionäär, kes lõi uuenduslikke projekte nagu “Bach ja Ameerika” ning “Passion 2000”, mille kaudu ta tellis neljalt tuntud heliloojalt – Sofia Gubaidulinalt, Tan Dunilt, Osvaldo Golijovilt ja Wolfgang Rihmilt uued passioonid Bachi 250. surma-aastapäeva ja uue aastatuhande alguse tähistamiseks. Helmuth Rillingi peamine fookus oli alati noored. Sajad neist laulsid tema taktikepi all ja õppisid tema kunstist.
Cliburni konkurss dirigentidele
Texases hakatakse tuntud klaverikonkursi kõrval korraldama ka Van Cliburni nimelist rahvusvahelist dirigentide konkurssi. See toimub 2028. aasta juunis Texases Houstonis koostöös Houstoni sümfooniaorkestri ja Rice’i ülikooli Shepherdi muusikakooliga. Konkurss on avatud 21–35-aastastele dirigentidele ja tegu on esimese suure rahvusvahelise dirigentide konkursiga Põhja-Ameerikas.
Žürii esinaiseks on planeeritud Marin Alsop. Cliburni konkursi president ja tegevjuht Jacques Marquis ütles: “Cliburni konkurss on enam kui 60 aastat keskendunud erakordsete noorte artistide avastamisele, nende karjääride käivitamisele ja klassikalise muusika tutvustamisele võimalikult laiale rahvusvahelisele publikule. Meil on ainulaadne positsioon, et kasutada oma kogemusi ja haaret Põhja-Ameerika esimese suure dirigeerimisvõistluse käivitamiseks.”
Metropolitan Opera kaalub Chagalli seinamaalid müüa
New Yorgi Metropolitan Opera kaalub Marc Chagalli kahe monumentaalse seinamaali “Muusika võidukäik” ja “Muusika allikad” müümist umbes 55 miljoni dollari eest, et stabiliseerida oma finantsolukorda. Teosed loodi 1966. aastal spetsiaalselt hoone interjööri jaoks ja neid ei saa füüsiliselt teisaldada. Võimalik müük oleks annetus, kusjuures seinamaalingud jääksid oma algsetele asukohtadele. Vastutasuks saaks uus omanik teoste kõrvale tahvli oma nimega.
Teatri peadirektor Peter Gelb teatas võimalikust müügist, märkides, et Metropolitan Opera juhtkond on samaaegselt sunnitud arutama töötajate koondamist, palgakärpeid ja esietenduste edasilükkamist. Need meetmed on seotud eelmisel sügisel Saudi Araabiaga sõlmitud 200 miljoni dollari suuruse lepinguga seonduva ebakindlusega. Leping sisaldab kaheksa-aastast koostööd, et anda igal aastal kolmenädalasi ringreise Diriyah’ kuninglikus ooperimajas, mis peaks avatama 2028. aastal. Kuningriigi rahastus pole aga veel saabunud. Kriisi tõttu vähendab Metropolitan Opera järgmisel hooajal uute lavastuste arvu 18-lt 17-le ja lükkab edasi ooperi “Hovanštšina” etendusi, mille esietendus toimus Salzburgi festivalil 2025. aastal. Enne 2020. aastat toodi igal hooajal välja 25 lavastust.
