Corelli Musicu tervitused Viinist

Juba avaloona kõlanud Mozarti “Figaro pulma” avamängus üllatas orkester täpsete kiirete käikude ja ühtlase kõlaga. Tundus, et kokku olid saanud omavahel hästi klappivad muusikud ning nende ja dirigendi vahel valitses harmoonia. See on väga tähtis, sest projektorkestri töö pole ju kaugeltki sama, mis pidevalt samas koosseisus mängivatel kollektiividel. Küll võib aga projektorkestril olla kergem värske ja entusiastlik, mida oli kuulda nii Corelli sümfonieti kui ka näiteks juba mõned aastad tegutseva Uue Tänava Orkestri puhul. Corelli orkestri kontsertmeister oli ka hea barokkmuusikuna tuntud Melissa Jõesaar, teiste keelpillirühmade ees olid kogenud ja head mängijad Kadi Vilu, Martti Mägi ja Marius Järvi.

Beethoveni 4. klaverikontserdi solistiks oli valitud väga õnnestunult Johan Randvere. Kuulus kontsert sobis Randvere romantilisele, pehme kõla ja hoogsa liikuvusega esitajanatuurile. Väga hästi tuli tema esituses esile karakterite palett ning üldine mehine beethovenlik tundetoon.

Suur ülesanne oli Beethoveni 7. sümfoonia, mis noorel orkestril oma dirigendiga igati õnnestus. Tahaksin sümfonieti mitmete sümpaatsete omaduste, nagu pillirühmade hea omavaheline suhtlemine, aktiivsus, elavus kõrval esile tõsta veel üht tähtsat aspekti – meeldivalt puhast intonatsiooni. Dirigent Martin Sildos juhtis muusikat loomulikul ja loogilisel viisil.

Corelli muusikutel on kindlasti potentsiaali baroki kõrval selleski suunas tegevust edasi arendada ning mitte unustada ka solistiks kutsuda meie paljusid võimekaid instrumentaliste.