Eesti Pillifond asutati 7. detsembril 2015. aastal Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koostöös Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järviga. Fondi eesmärk on toetada Eesti helikunsti ja tõsta Eesti muusikute rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Pillifondi esimesele kuuele keelpillile kandideerimiseks laekus 23 avaldust: 14 viiulitele, kuus tšellole ning kolm altviiulile. Kandideerida oli võimalik 31. detsembrini kõigil Eesti Vabariigi kodanikel, kes on vastava eriala omandanud või omandavad seda rahvusvaheliselt tunnustatud (akrediteeritud) muusikaõppeasutuses. Otsuse teeb pillifondi ekspertkogu veebruarikuu jooksul. Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru: “Kandideerisid Eesti interpreedid, kelle hulgas on kollektiivide esiviiuldajaid ning tšelliste, välismaal tegutsevaid silmapaistvaid soliste, rahvusvahelistel konkurssidel osalenud ja juba preemiaid võitnud noori muusikuid ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõude ja üliõpilasi”.
Eesti Pillifondile kuulub praegu kuus väärtuslikku instrumenti: Giuseppe (Joseph) Gagliano ja tema venna Antonio ühistööna (ajavahemikus 1775–1780) valminud viiul; Nicola ja Giuseppe (Joseph) Gagliano viiul (1723); François Fourrier Nicolas’ tšello (1798); Enrico Catenari viiul (1680); arvatavasti Thomas Urquharti altviiul (valminud vahemikus 1650–1700); ning Auguste Sebastien Bernardeli viiul (võimalik valmimisaasta 1802). Eesti Pillifondi kollektsiooni koguväärtus on praegu ligikaudu 800 000 eurot.
