MUBA uus direktor on Piret Rips
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) korraldatud avaliku konkursi tulemusel valiti Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) direktoriks kogenud haridusjuht Piret Rips, kes astus ametisse 1. aprillil. Konkursikomisjoni kuulusid HTMi ja kooli toetavate institutsioonide esindajad. Piret Rips on mitmekülgne muusik, pedagoog ja helilooja, kel on ka pikaaegne kogemus muusikakooli juhtimises: ta oli 9 aastat Võru muusikakooli direktor. Eelnevalt töötas Piret Rips ka MUBAs õpetajana.
Komisjoni esimehe Alo Savi (HTM) sõnul oli konkurss erakordselt tugev: “Kandideerijaid oli üle 20, neist paljud väga hea ettevalmistuse ja valdkondliku kogemusega. Valikut tehes olid põhilisteks kriteeriumiteks strateegiline visioon, valdkondlik ja koolijuhtimise kogemus ehk suutlikkus viia MUBA õppekorraldus, õpetamise kultuur ja organisatsiooni toimimine uuele tasemele.”

Muusikaturu infopäev
4. märtsil peeti Erinevate Tubade Klubis Eesti muusikaturu infopäeva, kus töö käis kahes saalis. Fookuspäeva korraldamise taga olid Tallinn Music Week koos Music Estonia ning valdkonna organisatsioonide
ja ettevõtetega.
Suure saali avapaneelis “Muusika, maksud, majandus ja poliitika“ arutleti, milline on Eesti kultuurivaldkonna tulevik keskkonnas, kus poliitilised otsused, maksupoliitika ja rahastusmehhanismid mõjutavad otseselt nii artistide ja ettevõtete toimetulekut kui ka valdkonna eksporti ja konkurentsivõimet. Küsiti, kas senised rahastus- ja poliitikamudelid toetavad valdkonna mitmekesisust või on vaja uuendust ja süsteemset muutust. Arutelus osalesid Tanel Tein, Kaarel Oja, Heidy Purga, Ilmar Raag, Mihhail Kõlvart, Tõnis Lukas, vestlust modereeris Heili Sibrits.
Teemal “Eesti muusikakuulamise uuring 2026” pidas ettekande Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur. Edasi arutleti, millist muusikaelu noored tahavad. Tänane noor elab voogedastuses ja sotsiaalmeedias, mille lühivormid kujundavad üha enam nii muusikaloomet kui ka turundust. Noortel näib olevat ligipääs kõigele, aga miks otsustavad mõned uhketelt platvormidelt ja digiulmadest eemalduda, et oma vahenditega “päris” kogemusi, väärtusi ja elamusi luua? Paneelis osalesid säm, EiK, Noored ja Näljased, Lee Taul, Gordelia Miländer, modereeris Karl Sirelpuu.
Peep Veedlat, kelle tegevus ulatub artistide juhtimisest ja kontsertide korraldamisest ettevõtluse arendamiseni, intervjueeris Aarne Valmis. Kuidas ehitatakse artisti edu, kuidas kasvatatakse publikut? Kas muusikaturul on ruumi ja vajadust ka uuele areenile? Neil teemadel arutlesid Siim Ammon, Britt Randma, Karl Sirelpuu, Riin Vann ja Andres Kõpper (NOËP), modereeris Grettel Killing.
Järgmine teema oli “Kutsumus või kaup? Rahvusvahelise edu erinevad tõlgendusraamid”. Mida tähendab edu ning milline (poliitika)tugi on väikeriigi tingimustes üldse võimalik? Arutlesid Virgo Sillamaa ja Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš. “Kuidas jõuab Eesti muusika välisturgudele?“ Siin võeti luubi alla erinevad edulood meie koorilaulu ja pärimusmuusika piiriülesest levist kuni eestlastest laulukirjutajate tegudeni popitööstuses. Paneelis võtsid sõna Esper Linnamägi, Sandra Sillamaa, Marko Veisson, Marili Jõgi ja Robert Leht, modereeris Mart Normet.
Väikses saalis oli esimene teema “Vaimne tervis ja juhtimiskultuur muusikaorganisatsioonis. Kuidas ennetada läbipõlemist”. Arutelus keskenduti vaimse heaolu ja juhtimiskultuuri seostele muusikaorganisatsioonides. Panelistid olid Tiina Saar-Veelmaa, Eha Pank, Roman Demtšenko ja Hanna-Liina Võsa, jutuajamist suunas Henrik Ehte.
“Muusikaettevõtlus: ideest toimiva ärimudelini” – oma ettevõtete tegevusest rääkisid kontserdikorraldaja Eva Palm (Live Nation), Mariis Fuchs (plaadifirma kurvad uudised), Raul Ukareda (Augustibluus) ja Kertu Mägar (FAAR Music). Vestlust modereeris Eva Saar.
“Muusikameedia täna ja homme: kes räägib uuest Eesti muusikast?” Kes ja kuidas otsustab, millisest artistist saab uudis ja millisest nähtus? Kuidas peab traditsiooniline meedia sammu ühismeedia lühivormide läbematuse ja voogedastuse numbritega? Vestlesid muusikaajakirjanikud ja -toimetajad Anu Välba, Aleksander Algo, Koit Raudsepp ja Silvia Urgas, vestlust juhtis Kaspar Viilup. Viimaks võeti luubi alla regionaalne muusikaturg – kogemus, väljakutsed ja võimalused. Vestlesid festivalikorraldajad, klubide ja kultuurimajade esindajad ja muusikud üle Eesti: Meelis Külaots, Paap Uspenski, Evelina Koop, Martti Muda ja Boriss Medvežnikov, modereeris Kai Tarmula.

EMEA auhinnad
4. märtsil Unibet Arenal toimunud pidulikul galaõhtul kuulutati välja Eesti Muusikaettevõtluse Auhindade võitjad. Music Estonia tegevjuhi ja valdkonnaüleste auhindade žüriitöö juhi Ave Sophia Demelemesteri sõnul oli 2025. aasta Eesti muusikatööstusele edukas ja rahvusvaheliselt elav: “Alates Arvo Pärdi 90. juubeli aastast kuni A-klassi staaride ülesastumisteni Eestis. Meie ettevõtted tegutsesid üle Baltikumi, vahendasid sadu esinemisi Eestis ja välismaal ning tegid koostööd mainekate plaadifirmade, kirjastajate ja agentuuridega. Tunnustust väärivaid kandidaate esitati tänavu meie ettevõtete ja inimeste seast üle saja.” Galaõhtut juhtis Heldur Harry Põlda. Galaõhtul esinesid RETI, maria kallastu, ALIKA, Clicherik ja OOPUS.
TULEMUSED
Aasta raadiojaam – Legendaarne Raadio
Aasta meediakanal – Areen (Eesti Ekspressi kultuuriosa)
Aasta muusikaajakirjanik – Aleksander Algo
Aasta muusikaturundus- ja/või -kommunikatsioonitegu – “Arvo Pärt 90” teema-aasta Arvo Pärdi keskuse poolne kommunikatsioon
Aasta mänedžer – Britt Randma
Aasta muusikamüüja – Terminal Records & Bar
Aasta muusikasünkroniseerimise tegu – Raul Ojamaa originaallooming Netflixi sarjale “No One Saw Us Leave”
Aasta muusikatootja – kurvad uudised records
Aasta muusikaprodutsent – Frederik Küüts
Aasta laulukirjutaja – Emili Jürgens
Aasta miksija – Vallo Kikas
Aasta salvestaja – José Diogo Neves
Aasta kontserdipaik – Põlva Kultuurikeskus
Aasta muusikasündmus – “Station Narva”
Aasta muusikasündmuste korraldaja – Live Nation Estonia
Aasta muusikasündmuse produktsioonijuht – Taavi Randoja
Aasta helindaja – Otto-Karl Vendt
Aasta valguskujundaja – Mihkel Viinalass
Aasta tehnikapartner – RGB Baltic
Aasta tugiteenuste partner – Krall Music
Aasta albumikujundus – The Boondocks “Silver Buzz”, disainer Villem Sarapuu, kaanefoto Nora Schmelter
Aasta disain muusikasündmusele – KiKuMu, disainer Allan Appelberg
Aasta muusikaettevõtja – Roman Demtšenko
Aasta muusikaettevõte – Live Nation Estonia
Aasta muusikaeksportija – Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Aasta muusikasõbralikem ettevõte – Coop
Silmapaistev panus eesti muusikavaldkonda – Peep Veedla
Eriline tänu – muusikavaldkonda panustamise eest: Tiia Teder (30 aastat Klassikaraadiot), Universal Music Estonia, Gülnar Murumägi (30 aastat Haapsalu kultuurikeskuse juhtimist)
Music Estonia eriline tänu – Eesti Muusika Infokeskus 30
Segakooride võistulaulmine “Tuljak”
14. veebruaril toimus Tartu Karlova kooli aulas XXV segakooride võistulaulmine “Tuljak”. Võisteldi viies kategoorias, osalejaid hindas žürii koosseisus: Maria Kõrvits, Külli Lokko ja Ene Üleoja.
TULEMUSED
A-kategooria: I koht – Tartu Üliõpilassegakoor.
B-kategooria: I koht – Eesti Rahvusringhäälingu segakoor, II koht – kammerkoor Solare, III koht – segakoor Vikerlased.
C-kategooria: I koht – Tallinna segakoor Sakala, II koht – segakoor Keila, III koht – Tallinna Tuletõrjeühingu segakoor Sõprus.
D-kategooria: I koht – Hugo Treffneri gümnaasiumi segakoor Anima, II koht – Tallinna 21. Kooli kammerkoor, III koht – Saaremaa gümnaasiumi segakoor.
Vaba kategooria / vokaalansamblite kategooria: II koht – Kaerepere segakoor, III koht – +koor.
Eripreemiad: entusiastlik esitus – Kuusalu meeskoor, parim kava – kammerkoor Õnneline, hea kava – Paide gümnaasiumi noortekoor, kohustusliku pala “Kuu” esituse eest – kammerkoor Solare, parim “Tuljak” – Saaremaa gümnaasiumi segakoor.
Ada Kuuseoks 85
1. märtsil toimus Mustpeade maja Valges saalis EMTA emeriitdotsendi Ada Kuuseoksa 85 aasta juubelile pühendatud kontsert. Juubilar esitas mahuka ja nõudliku kava. Esmalt kolm prelüüdi ja fuugat Bachi HTKst: d-moll I osast ning b-moll ja F-duur II osast. Järgnes Brahmsi monumentaalne sonaat nr 3 f-moll op. 5. Kontserdi viimased etteasted olid koos sopran Katrin Lehismetsaga: Bach-Gounod’ “Ave Maria” ning Richard Straussi “Morgen”.
Ada Kuuseoksa erakordsest pedagoogilisest tööst andis tunnistust pikk nimekiri kavalehel tema Tallinna Riikliku Konservatooriumi / EMTA üliõpilastest.
Juubeli puhul ilmus ka Ada Kuuseoksa mahukas, kolme plaadiga album. Plaadikomplektis on salvestised koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Eesti muusikast Tubina kontsertiino (dirigent Karl Eliasberg), Erich Jalase “Kontsert-sümfoonia” (dirigent Roman Matsov), Mati Kuulbergi “Kvadrokontsert” neljale klaverile, tromboonile, keelpillidele ja timpanitele (Bruno Lukk, Valdur Roots, Ada Kuuseoks, Peep Lassmann,
Heiki Kalaus, Rein Roos, dirigent Paul Mägi). Samuti on plaadil salvestistest ERSOga Prokofjevi 2. klaverikontsert (dirigent Israil Gusmann) ja Brahmsi 2. klaverikontsert (dirigent Neeme Järvi). Veel on plaadil kammermuusika ülesvõtteid: Jaan Räätsa klaveritrio nr 2, kus Ada Kuuseoks mängib koos Lemmo Erendi ja Ivo Juuliga, ning Brahmsi trio nr 3 c-moll koos Mati Kärmase ja Jaan Reinastega. Koos Vilma Mallese ja lauljate Kaie Konradi, Laine Mustasaare, Ivo Kuuse ja Teo Maistega on plaadil ka salvestis osadega Brahmsi teosest “Liebeslieder-Walzer”.

Eesti Koorijuhtide Liit alustas taskuhäälinguga
Eesti Koorijuhtide Liit alustas koostöös Postimehega koorimuusikateemaliste vestluste taskuhäälinguga “Peale proovi”. Selles räägitakse koorimuusikast ja kõigest, mis koorilauluga seondub. Saatejuht Ode Pürg kutsub oma muusikalisi kogemusi jagama nii oma ala tipptegijaid kui ka külalisi väljastpoolt koorimaastikku.
Esimeses saates 3. märtsil oli külas möödunud üldlaulupeo “Iseoma” kunstiline juht Heli Jürgenson. Juttu tuli sellest, kuidas temast sai dirigent, milline näeb välja tema tihe argipäev, mis on planeeritud veerandtunni täpsusega, ning kuidas hoida selle kõige keskel tasakaalu. Teisel korral oli külas ajuteadlane Jaan Aru. Vestlusi saab kuulata Postimehe veebist.
Niguliste muuseum sai Estonia klaveri
Tänu Merko toetusele saabus Niguliste muuseumi Estonia klaverivabriku meistrite käsitööna valminud salong-kontsertklaver L 225. Pilli esitleti 13. märtsil noore eesti pianisti Tähe-Lee Liivi kontserdiga.
Merko ja Niguliste muuseumi koostöö algas juba 25 aastat tagasi Niguliste hõbedakambri püsiekspositsiooni toetamisega. Veel on koos valminud Niguliste torni ja klaaslifti arendus (2023) ning hiliskeskaegse “Surmatantsu” uus eksponeerimislahendus (2018). Merko oli ka uurimisprojekti “Rode altar lähivaates” suurtoetaja (2012–2016) ja aitas hankida muuseumisse uued saalitoolid (2024).
Eesti Pillifondi tšello noorele talendile Mari Ellen Lutsarile
Heino Elleri Muusikakooli tšelloõpilane Mari Ellen Lutsar sai järgmiseks kolmeks aastaks kasutusõiguse meister François Fourrier Nicolas’ 1798. aastal valminud hinnalisele tšellole. Pilli andis talle üle Leho Karin, kes on samal tšellol üheksa aastat publikut lummanud ja peab oluliseks, et just noor talent saaks oma muusikutee alguses mängida väärikal ja inspireerival pillil. Pillifondi juhi Marje Lohuaru sõnul paistab Mari Ellen Lutsar silma pühendumuse ja andekusega: “Mari Ellen osaleb rahvusvahelistel konkurssidel. Võimalus mängida meistripillil toetab tema arengut ja aitab tal oma võimeid maksimaalselt rakendada.”
Heino Elleri Muusikakooli ja MUBA loomingupäev Tartus
13. veebruaril sai teoks kahe muusikakooli järjekordne, XXII noorteadlaste konverents ja noorte heliloojate loomingu kontsert. 2004. aastal algatas mõtte ja korraldas esimese konverentsi praegune EMTA professor Kristel Pappel, kes õpetas siis Tallinna Muusikakeskkoolis. Liitusid Otsa kool ja Elleri kool, eesmärk oli tihendada koolidevahelisi kontakte ning anda keskastme õppuritele võimalus esineda kursuse- ja uurimistöödega. Algatus on püsinud elujõulisena, vahele jäi üksnes koroona-aasta 2021.
Muusikakeskkooli ja Otsa kooli ühinemise järel on MUBAs praegu kaks erinevat eriala nimetust ja õppekava: gümnaasiumi osas (X–XII klass) muusikakultuur ja kutseõppes muusikateooria eriala. Haiguste tõttu tuli mõnel küll seekord eemale jääda, aga huvi ja arutelu pakkusid järgmised teemad: “Jaapani kultuuriline taastumine pärast Teist maailmasõda” oli jaapani juurtega Mio Iida ettekanne (MUBA XII kl, juhendaja Äli-Ann Klooren), Säde Einasto (Elleri kooli IV kursus, juhendaja Katrin Aller) teemaks oli “Esteetilised lähtepunktid loomingus kolme kaasaegse loomeinimese näitel” ning Jessica Marie Elkeni ja Triine Ehala (MUBA XII kl, juhendaja Sandra Kalmann) teemavalik muusikakorralduse suunal oli “Muusikalid laval”, milles kirjeldati, kui keeruline ja takistusterohke on jõuda ideest teostuseni.
Viis aastat lühema traditsiooniga, aastast 2008, on noorte heliloojate uudisloomingu kontsert, pakkudes alati elevust ja huvi komponistide järelkasvu osas. Tubina saalis tutvustasid oma loomingut Elleri koolist Marta Košeleva (õp Katrin Aller) ja Reena Hamer, Frenk Valov, Anna-Maria Randväli, August Lippus, Levar Lõhmus (õp Age Veeroos) ning MUBA õpilastest Emanuel Teppo, Laurits Aben, Lola Mari Laas, Raimond Veiper ja Melinda Felicia Laumets (õp Tauno Aints) ning Kadri Klanberg (õp Tatjana Kozlova-Johannes ja Marianna Liik) ja Aleksei Kuzovkin (õp Tatjana Kozlova-Johannes). Väga põnevat ja mitmekesist kammermuusikat erinevatele koosseisudele esitasid kaasõpilastest interpreedid.
Raili Sule
Muusikaolümpiaad
6.–7. märtsil toimus EMTAs XIII üleriigiline muusikaolümpiaad, kus võistlesid piirkondlikest voorudest edasi pääsenud õpilased. Pea kõikidest Eesti maakondadest osales kokku 32 põhikooli- ja 17 gümnaasiumiõpilast. Võistlejaid hinnati kolmes osas: laulu esitus, omalooming ning muusikateoreetilised teadmised. Parimad kuulutati välja 7. märtsil toimunud lõputseremoonial EMTA kammersaalis.
TULEMUSED
Põhikool
I koht, kulddiplom – Trevor Ruut (Tallinna Tehnikagümnaasium, õp Anne Maiberg), II koht, kulddiplom – Mirtel Katrina Kits (Pärnu Mai kool, õp Margrit Kits ja Anne Kann), III koht, kulddiplom – Marietta Elisabel Erm (Tallinna 21. Kool, õp Lydia Rahula), III koht, kulddiplom – Marie Elise Niinemets (Tartu Kivilinna kool, õp Egle Põder).
Gümnaasium
I koht, kulddiplom – Emilie Ruus (Tallinna Reaalkool, õp Eve Karp), II koht, kulddiplom – Liisa Arakas (Tallinna Mustamäe riigigümnaasium, õp Sirje Vasmann-Perend), III koht, kulddiplom – Pauliina Kütson
(Tallinna 21. Kool, õp Kristjan Õmblus).
Rahvusvahelises voorus, mis toimub 22.–24. aprillil Sopotis (Poola), esindavad Eestit Trevor Ruut, Emilie Ruus ja Liisa Arakas.
Kõik tulemused EMÕLi kodulehel: https://emol.ee/xiii-uleriigilise-muusikaolumpiaadi-tulemused/

Konkursitulemusi
28. veebruarist kuni 2. märtsini toimus Riias rahvusvaheline instrumentalistide ja vokalistide konkurss “Rising Stars 2026”. Eesti noored pianistid said konkursil silmapaistvaid tulemusi: Erik Hagi (MUBA, õp Kersti Sumera ja Lauri Väinmaa) saavutas juunioride kategoorias grand prix’. Maria Maškova (MUBA, õp Kai Ratassepp) pälvis I koha 16–17-aastaste kategoorias. Nõmme muusikakoolist õp Vladimira Ljutova klassist pälvisid Robert Ondrej (8–10-aastased) ning Anna Arsenjeva (18–24-aastased) mõlemad I koha. Konkursil oli osalejaid Lätist, Leedust, Saksamaalt, Poolast, Valgevenest ja Eestist. Osalejad valiti Riiga videovooru kaudu, kohapeal hindas konkurssi 9-liikmeline žürii.

13.–15. veebruaril toimus Narvas XVI vabariiklik noorte pianistide instrumentaalkontserdi konkurss. See võistlus toob kokku noori pianiste üle Eesti, et esitada instrumentaalkontserte koos Narva Linna Sümfooniaorkestriga. Žürii: Martti Raide, Marko Martin, Anatoli Štšura.
TULEMUSED
I vanuserühm: I koht – Ervin Maximilian Olonen (Tallinna MK, õp I. Truškna), II koht – Levon Karapetyan (Sillamäe KHK, õp S. Rosseva), III koht ja lootuse preemia – Asja Šutova (Narva MK, õp J. Nikitina).
II vanuserühm: I koht – Kaur Oinus (T.-M. Laulu klaveristuudio, õp T.-M. Laul), II koht – Victoria Bojetskaja (Rae HK, õp M. Šnurova), III koht – Fjodor Smirnov (Narva MK, õp L. Homjakova), III koht – Tigran Karapetyan (Sillamäe KHK, õp S. Rosseva).
III vanuserühm: I koht – Hugo Mägi (Elleri MK, õp K. Leivategija), III koht – Ander Miilits (Rae HK, õp L. Kaidja), III koht – Frank William Kruus (Tabasalu MKK, õp M. Šnurova).
IV vanuserühm: II koht – Amanda Kinsigo (Elleri MK, õp P. Taniloo, E. Müntel), III koht – Arina Jakovleva (Narva MK, õp T. Sokolova), III koht – Lilia Cakmak (Tallinna HK Kullo, õp J. Krehova).

Laste looming Viljandis
Möödunud aasta 12. detsembril toimus Viljandi muusikakooli Tonio Tamra saalis laste omaloominguliste laulude ja palade kontsert. Kontsert kestis tunni, pakkus põnevaid kõlaefekte, süvenemist ja esinemisrõõmu. Osalema oli tuldud Tallinna, Viljandi, Kuressaare, Elva, Pärnu, Lääne-Harju ja Tõrva muusikakoolidest, MUBAst, VHK muusikakoolist ja huvikoolist Tee. Laste juhendajad olid Marge Loik, Ave Opp, Adena Anton, Leonora Palu, Indrek Oselein, Natalia Sakkos, Merike Kulli, Pärt Uusberg, Mai Ots, Imre Leopard, Gerda Lõokene ja Toivo Sõmer.
Kuulda sai laule ja palu laiale instrumentaariumile nagu flööt, kitarr, harf, kannel, orel, klaver, tšello, viiul, lauto, löökpillid, kellamäng, lisaks veel süntesaatori heliefektid – merelained, kajakate kisa jm. Publiku ette noodipultidele oli sätitud tervelt kuus laste lugude kogumikku. Laste fantaasiast andsid tunnistust palade pealkirjad nagu “Ma sinuga”, “Huvitav moll”, “Suur isane kotkas”, “Papagoi läheb tantsides kuule”, “Lumekonn”, “Iga hetk on uus”, “Päikesevihm”, “Karu-maru” jpm.
Mängulusti õhkus igast helist ning kuulajad juhatati põnevasse määramatuse tsooni. Laste kasutatud muusikalised vahendid olid lihtsad, kuid nendega andis palju teha: heliredelikäik, noodikordused, motiivid tertsi ulatuses, meloodia koos akordsaatega, bassi ostinaatne rütmikas “vundament”, kolmkõlakäigud, heliklastrid jpm. Paljudes lugudes ühinesid lavalise loometegevusega ka õpetajad, lisades juurde impulsiivset keerulisemat rütmikat. Praegusel ajal muusikaõppes tooni andev konkursiralli on hoopis teistlaadi protsess, kahtlemata motiveeriv ja vajalik, kuid teistsugune. Siin valitses esinemisärevuse asemel puhas rõõm ja iseolemine.
Üks juhendajatest, Pärnu muusikakooli õpetaja Indrek Oselein meenutas, et esimene selline kontsert leidis aset 2020. aastal Pärnu Keskraamatukogu rippsaalis. Vesteldes olime mõlemad ühel meelel, et lapse kõlatunnetus ja eneseväljendus arenevad kõige optimaalsemalt välja just kuulmise järgi mängides. Hindamiskeskse õppe puhul on lastel suur hirm eksimuste ees, “oma muusika” aga vabastab tohutult. Muusikakoolide ainekavva mahub käesoleval ajal õnneks üha rohkem ka noorte muusikute loomingulist alget arendavaid aineid.
Veel üks võtmeisikuid, kes on Eestis laste omaloomingu teemaga süstemaatiliselt tegelnud, on Viljandi muusikakooli klaveriõpetaja Marge Loik. Ta on ka suurepärane improviseerija, esinenud nii Theatrumi näitlejate kui Villu Veskiga. Tema eestvõttel on viie aasta jooksul korraldatud mitmeid laste improvisatsiooni ja loomingu suvelaagreid.
Meenutan lõpetuseks XX sajandi kuulsa kultuuriloolase Johan Huizinga mõtet tema raamatust “Mängiv inimene”: “Mõiste mäng iseenesest kuulub kõrgemasse järku kui tõsiduse mõiste. Sest tõsidus ehk spetsiifilises mõttes töö katsub mängu välistada, mäng aga võib väga hästi ka tõsidust sisaldada.”
Marju Riisikamp





