Lauljatar Linda Kanteri debüütplaat võiks pakkuda huvi igale Eesti vokaaljazzi austajale. EMTA magistriõppes tudeeriv ning juba ka ise õpetajana tegutsev lauljatar pakub kena tasakaalu jazzi ja souli vahel, minetamata eestlasliku muusika meelestatust. See on kokteil eesti- ja inglisekeelsest ning omaloomingust ja laenust (uue kuue saanud laul “Black Coffee”). Rõhk on siiski mitmekülgsel ning nõudlike meloodiate ja tekstidega omaloomingul. Eriti oluline on märkida, et ka seadete osas on Kanteril olnud öelda oma märkimisväärne, et mitte öelda määrav sõna. Ülejäänu aitavad üheks sulandada bassist Janno Trump, praegu Saksamaal õppiv pianist Mathei Florea ning rootslane Sebastian Brydniak trummidel. Albumi salvestamiseks mindi parema tulemuse nimel lausa Riiga. Ning võimalikult hea koosseisu saavutamiseks seati end raske ülesande ette – ansambel on rahvusvaheline ning keeruka logistikaga. Laule salvestati enam kui plaadile jõudis, seega soov head kvaliteeti tõestada on kvartetile oluline.
Linda Kanter Quarteti muusikasulamis kõlavad korraga selge siht ja rikkumatus, teostusjulgus ja enesekontroll, mõnetine romantism ja pragmatism. Albumi läbivaim joon on selgelt läbi mõeldud seaded. Kõigest kumab korralikkust, õnneks siiski liigse lihvituseta. Vokalistina on Kanteri tugevam just ingliskeelseid laule tõlgendades. Emakeeles lauldes võnguvad helid erinevalt. Justkui kaks lauljatari ühel plaadil. Mitmetahulise materjali juures, kus vahelduvad keeled ja meeleolud ning seaded pillutavad kuulajat sinna-tänna, saabki see vokaalne kahetisus albumi ainsaks nihestuseks.
On tore teada, et tegemist on juba mitmenda lauljatariga, kes jõuab Kadri Voorandi õpilasena oma esimese albumini. Õnneks ei ole sellest sündinud Voorandi kloone, vaid on lihtsalt saadud julgustav süst võtta asi põhjalikult ette. “Mustab” on kiiduväärt debüüt.
