ERSO koostöö Briti plaadifirmaga Chandos on repertuaari mõttes läinud üsnagi huvitavat rada; paar aastat tagasi alustati poolaka Franz Xaver Scharwenka klaverikontsertidega, jätkati slovaki Eugen Suchoňi rustikaalsete orkestripiltidega ja nüüd jõuti välja tšehhi Bohuslav Martinů folkloristliku balletimuusikani. Tegemist on tüüpilise meetodiga, kuidas plaadifirmad end rahvusvahelisel areenil alles kehtestavaid orkestreid proovile panevad ja sisse töötavad. On loomulik, et Mahlerit või Elgarit esimese asjana salvestama ei asuta, selleks on Chandosel kodusaarelgi küllalt häid koostööpartnereid. Niisiis rakendatakse ERSOt veidi kõrvalisemas, kuid orkestraalselt efektses ja “laiale kuulajaskonnale” eeldatavalt meelepärases repertuaaris, kus konkurents pole nii tihe ja märki maha panna on selle võrra kergem.
“Špalíček” tähendab lauluraamatut või veel täpsemini teatud rahvalaulude ja mõistatuste kogu. Plaadil kõlavad sellest kaks orkestrisüiti, kumbki veidi üle kahekümne minuti pikk, koostajaks Miloš Řiha. Olgu mainitud, et “Špalíčeki” täispikk, umbes pooleteisetunnine variant on kirjutatud vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile, mistõttu seda on mõnikord nimetatud ka ooperballetiks. Jääb mõneti selgusetuks, miks otsustati siin salvestada just need veidi problemaatilised süidid, sest Martinů mahukast loomingust (sh 6 sümfooniat) leiaks kindlasti muudki. Ilma vokaalpartiideta kaotab „Špalíček“ suure osa oma folkloristlikust tõmbest. Kui sooviti mängida tingimata just seda Martinů teost, olnuks ainuõige minna keerulisemat teed ja võtta ette täielik pooleteisetunnine vokaalpartiidega versioon. Praegu salvestatu on veidi poolik lahendus, mis annab ERSOle küll võimaluse demonstreerida oma täpset ja kohati ülierksat mängu, kuid mõjub kokkuvõtes siiski mõneti katkendlikuna (kobaras on koos Saabastega Kassid, Tuhkatriinud ja muud tegelased). Märksa paremini kannab “Rapsoodia-kontsert” (1952) vioolale ja orkestrile – leebe helikeelega teos, kus tuleb ette Dvořákit meenutavaid hilisromantilisi iluhetki.
