“Armastus eesti moodi” on laulja ja luuletaja Tuuli Vellingu ning ansamblist Jäääär tuntud kitarrimehe Teet Vellingu esimene koostööalbum. Koos on kontserte antud aastaid ning ka käesolev helikandja on inspireeritud just viimatisest, samanimelisest kontserdikavast. Plaadil musitseerivad veel Tanel Ruben, Raul Vaigla, Raivo Tafenau ning klassikaline keelpillikvartett.
Põhjamaisesse akustilisse vormi rüütatult saab kuulda kümmet Eesti heliloojate ja luuletajate armastuslaulu. Nende seas on tuttavaid palu nagu “Valgusemaastikud” (Nõgisto/Kareva ood Eestimaale Ruja repertuaarist), Grünbergi/Runneli “Tulen kord jälle” või üks Eesti esimesi räpplausumisi, Jürlau/Volmeri “Ei midagi erilist”. On ka vähem kuulduid, autoriteks Allan Vainola karge allikase kõlaga “Ära ärata mind”, Vaiko Epliku psühhedeelseks kiskuv “Koerte unelaul”, Ardo Ran Varrese “Ma ei rääkinud sinust” ja Tiit Borni bossanoova “Jah, me magasime koos”. Vellingute endi sulest on kaks pala, hõrgu keelpillikvartetisaatega “Ma näen seda mäge” Aapo Ilvese tekstile ning ambientlik mantra “Muu hulgas armastus on lihtne nagu laul”. Plaadi viimane pala, Igor Garšneki “Oled sa järv”, oleks nagu lõpetav laul, ent võiks samas olla ka kogu plaadi sissejuhatus.
Üks seenesõbrast kirjanikuhärra on öelnud, et Eesti kultuur koosneb peamiselt vaikimisest, varjamisest ja lõputust kartulipanekust. Talle sekundeerib käesolevat heliplaati tutvustades Teet Velling: “Armastus eesti moodi on see, kui lüpsmata lehm on naisel oheliku otsas ja mees läheb häälestamata kitarriga üle põllu teisele poole.” Teet locuta est.
