Eeva Talsi sooloplaat Juhan Aru tekstidega on kahe inimese loova kohtumise vili, mis tekitab järgnevaid mõtteid.
Esiteks. Need kaks inimest on kohtunud talvel, veetnud pikki tunde rahus ja “kaksinduses” kamina paistel. Akna taga on pime öö ja võibolla lumi. Nad on püüelnud sõbralikkuse ja ilu poole.
Teiseks. Nende muusika võti on lihtsus. Lihtsusel on omadus minna südamesse, mida see plaat ka teeb. Eeva hääl ja laulmisviis puudutab otse hinge, see on aus ja tundub lähedal. Aga mitmes laulus kasutatakse sõnu lihtsalt muusikana, palju on kordusi, mis on heliliselt küll kaunis, aga mõjub tüütuna. Küllap on see nii just seepärast, et Eeva hääl suudab öelda nii palju. Ja kui ei ütle, valmistab see pettumuse. Neil hetkedel mõtlen, et eelistan pigem sisukamaid laule.
Kolmandaks. Tegu on vist kõige malbema plaadiga, mida olen tükil ajal kuulanud. See on peaaegu ümmargune ja ilma nurkadeta. Muusikaportaalis iTunes on plaadi žanriks easy listening. Tundub päris täpne määratlus.
Albumi meeleolu on kaunishingeline, melanhoolne, leebe ja kaugusse vaatav. Vastanduvad jahedus ja soojus – väljaspool on jahedus, inimeste vahel soojus. Juhan Aru on mõne teksti ka ise sisse lugenud. Mõlemad vabavormilised tekstid on väga head ja mõjuvad, aga lihtsalt loetud tekstid tekitavad laulude vahel kuidagi võõrastust. Eeva Talsi ja Mari Jürjensi duett on plaadi toredaimate lugude seas, hääled sobivad hästi ja paitavad kõrvu. “Kõik on tänavu teisiti” on üks albumi rõõmsamaid lugusid, mis võiks vabalt leiduda ka Curly Stringsi plaadil, seda nii kaasategevate muusikute kui ka teksti mõttes.
