Andekas noor trummar Ramuel Tafenau on värskele heliplaadile koondanud oma viimase aja heliloomingu. Albumit kuulates tundus üks lugu iseäranis tuttavlik – fragmenti loost “Kohatu” kasutati kujunduselemendi ja signatuurina Otsa kooli kontsertlavastuses “Tallinn-67”, mis kanti ette kahel 2017. aasta maiõhtul Vene kultuurikeskuses. Lugu ise oli aga olemas juba ammu enne seda, kui Tafenau Otsa kooli astus. Loomulikult ei saa Ramuel Tafenau puhul kuidagi mainimata jätta, et kodune kasvatus ja ligipääs heale muusikale on andnud talle juba väga varasest noorusest kõik võimalused jazzimaailma sulanduda ning oma kõrva- ja silmaringi laiendada. Ramuel astub koos oma isa Raivo Tafenauga ka sageli üles ja kuigi alati ei pruugi vanemad ja lapsed muusikute perekonnas ühesuguseid arusaamu jagada, tundub Tafenaude puhul see küll nii olevat.
Pat Metheny Groupi kaheksakümnendate lõpust või (vaadates Ramuel Tafenau sünniaastat) pigem üheksakümnendate keskpaigast pärit plaadid olid ilmselt Ramueli kodus nii-öelda ribadeks kuulatud. Üks Tafenau kõlaideaale on kindlasti Metheny ja trummimängu osas on talle eeskujuks Metheny erinevates ansamblites praeguseks juba ligemale 20 aastat mänginud Antonio Sanchez. Ramuel Tafenau bänd koosneb noorema põlvkonna juba tuntud muusikutest. Eraldi tasub märkida Allan Järve flüügelhorni kaunist kõla. Seda plaati saab soovitada Metheny fännidele, aga ka kõigile teistele heakõlalise, rahulikult voolava jazzi austajatele, kasvõi igapäevaste toimetuste taustal kuulamiseks.
