Eesti punk-rocki grand old man’ide eelmine üllitis ilmus aastal 2016, värske plaat saadi jõuluvanade ja päkapikkude rõõmuks valmis eelmisel aastal just kingipakkimise ajaks. Psühhoterrorlased Freddy, Mozg, Liba ning Uims nimetavad plaadile salvestatut üldistavalt vanamuusikaks, elik kuulda võib kõike, mis on meestesse muusikamaailmas läbi elu jälje jätnud – Beethoven ja Motörhead, Artur Rinne ja Elvis… Et siis kuusteist pala ja väidetavalt mitte ühtegi klassikalist pungilugu? Tegijad teavad…
Psychoterror rullib ja gruuvib, rokib ja rollib, mootor tõmmatakse täistuuridel käima kohe alguses (“Kuulsus” ja “Liivaloss”). Lemmy annaks “dabroo” küll ja ka Ludwig oleks meelitatud. Või lugu “Käärid” ja selle poeesia (“küünlaga peksa ei enam eksa…”).“Kättemaks ja viha” on jalalt jalale tammuv, puusa võtab nõksuma kriminaalne ööklubigruuv, millel selge-lakooniline sõnum “naised tapavad, naised tapavad”. Mõni lugu meenutab nõuka-aega (“Kui tuleb surm”, “Mööbel”). Muusikalist kirevust leidub plaadil mõnusalt palju. Lisaks üldiselt hillitsetud ja sõnamängulisele tekstile saab siiski kuulda ka vana hääd pulbitsevat “roppsuu-pröökurit” (“roppsuu-röökuri” tiitli on endale habinud üks Lõuna-Eesti räppar). Lood “Vastuhakk” ja “Pärispatt” kinnitavad, et punk põle nii surnd ühti…
Taavi Arus ja Zbanski Kino on äsjailmunud kauamängivale põhinedes valmistanud ka viievaatuselise jõulumuusikali. Kaege seda internetist. Sääl leidub ka kommentaar: “tänks, et eesti punki päästate!”
